Käesolev õpik on mõeldud eeskätt Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Eesmärk on tutvustada ladina keele grammatikat, juriidilist (eelkõige Rooma õigusega seonduvat) terminoloogiat ning väljavõtteid ladinakeelsetest õigustekstidest.
Õppematerjali koostamisel on silmas peetud, et Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õpetatakse ladina keelt ühe semestri ulatuses osana Rooma eraõiguse loengukursusest ning valikkursusena, mis tutvustab ladinakeelseid õigusajaloolisi ja -filosoofilisi tekste. See kõik seab tavalisest erinevad nõudmised ladina keele õpetamisele, seda nii grammatikateemade käsitlemise järjekorra kui ka sõnavara ja tekstide valiku osas. Seega ei lange siinses õpikus materjali esitamise järjekord kokku teiste meil kasutusel olevate õpikutega.
Õppetekstide koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
1) käändsõnad on juriidilises terminoloogias väga tähtsad ja nõuavad seetõttu pikemat käsitlemist. Nii on käändsõnad jagatud eraldi teemadesse: substantiivid (nimisõna ja nimisõnalise täiendi ühildumine) – tekstid I–V, adjektiivid (nimisõna ja omadussõnalise täiendi ühildumine) – tekstid VI–X, pronoomenid – tekstid XI–XIII, numeraalid – tekst XIV;
2) substantiivide ja adjektiivide juures on eraldi tekstidena esitatud Rooma õiguse terminid ja seejärel muud väljendid käändkondade kaupa;
3) verbi osa käsitletakse lühemalt, aegadest peatutakse vaid preesensil ja perfektil – tekstid XVI–XVIII. Suuremat tähelepanu nõuavad verbi käändelised vormid (eriti gerund, gerundiiv, partitsiibid – tekstid XX–XXI).
Grammatika peatükid ja tabelid on esitatud ladina keele õpikute traditsioonilises laadis, nagu ka tabelitesse märgitud häälikute kvantiteedimärgid. Õppetekstides ja sõnastikus on tähistatud ainult pikad vokaalid (märkimata jääb genitiivi pikk i, esimese isiku pikk o); autoritekstidesse tavaliselt kvantiteedimärke ei märgita.
Grammatikaosas on tähistatud ka lühikesed vokaalid, et õpiku kasutajal oleks lihtsam aru saada ladina keele hääldamise süsteemist. Selline vajadus märkida rõhumärke tavapärasest tihedamalt tuleneb praktilise õppetöö kogemusest õigusteaduskonnas, kus piiratud õppeaeg ja filoloogiliste põhiteadmiste nappus esitavad õpikule oma tingimused.
Absoluutset järjekindlust pikkusmärkide puhul pole siiski taotletud, esmajoones on lähtutud praktilistest vajadustest. Kasutajal tuleks arvestada mõnede üldiste põhimõtetega. Kuna ladina keeles pole sõnarõhk kunagi viimasel silbil, siis ei tähenda pikkusmärk sõna lõpusilbil rõhku. Eelviimase silbi pikkusega kaasneb aga alati ka sõnarõhk. Üldreegliks on samuti, et vokaal vokaali ees on lühike. Verbide puhul on pikkusmärgiga tähistamata preesensi 1. isiku lõpp -ō ja perfekti 1. isiku lõpp -ī, mis on alati pikad.
Sõnastikus on muutelõppude ja tunnuste märkimisel sõna järel antud muutuv sõnaosa koos viimase samaks jääva konsonandiga (N: caput, pitis = capitis). Seda põhimõtet on järgitud, kui vastavad liited ei allu kindlatele reeglitele. Süstemaatilise moodustusmalli puhul on antud ainult tüvele lisanduvad tunnused ja lõpud (N: loco, āvi, ātum, āre = locāvi, locātum, locāre; lictor, ōris = lictōris; ludus, i = ludi). Sõnatähenduste märkimisel on lähtutud peamiselt nende tähendusest õigusteaduses.
Probleemide lahendamiseks, mis võivad tekkida eesti ja ladina keele grammatika süsteemide erinevustest, võib soovitada A. Lille ja K. Viidingu koostatud teost Ludus Estonicus. Tallinn: Tea Kirjastus, 1999.
Lugemistekstideks valitud katkendid tutvustavad Rooma õiguse, õiguse ajaloo, õigusfilosoofia ja mitmete teiste loengukursuste käigus käsitlemist leidvate teoste ladinakeelseid originaale.
Kommentaarides seletatakse lahti väljendid, mis on kujunenud kindlateks mõisteteks ja mille mõte sõnasõnalise tõlke puhul võib seetõttu jääda ebaselgeks. Ära on märgitud ka lühenenud või klassikalise perioodi keelest erinevad vormid.
Abivahenditena juriidiliste väljendite tõlkimiseks võib soovitada (meie raamatukogudes leiduvatest materjalidest): R. Lieberwirth. Latein im Recht. Berlin-München: Verglag Die Wirtschaft, l993, Е. И. Темнов. Латинские юридические изречения. Москва: Юристь, 1996.
Avaldan tänu isikutele ja kirjastustele, kes andsid loa illustreerivate fotode ja jooniste avaldamiseks: prof A. Lill, M. Kanter, P. Connolly, Almqvist & Wiksell / Liber AB, Bonechi Edizioni, Akademie Verlage.
Tänan samuti toimetajaid prof A. Lille ja M. Kiislerit tehtud märkuste ja täienduste eest, väljaande initsiaatorit P. Pruksi ning kolleege õigusteaduskonnast U. Liini, M. Lutsu, prof R. Naritsat ja prof K. Meruskit heade nõuannete eest.
Merike Soodla
Tartu, 2000
Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.
Registreeruge siin
Smart-ID
ID-kaart
Mobiil-ID