Juura

LADINA – EESTI SÕNASTIK

ā, ab praep. c. abl. – poolt, juurest, alates

abeō, iī (īvī), itum, īre – ära minema, lahkuma; üle minema, siirduma

aboleō, ēvī, itum, ēre – hävitama; kaotama, kõrvaldama

abōminandus, a, um – neetud, põlastusväärne, jälk

abortiō, ōnis f. – nurisünnitus

abrogō, āvī, ātum, āre – tühistama, (ära) kaotama

absēns, entis adi. – eemalviibiv, äraolev, puuduv

absolvō, solvī, solūtum, ere – vabaks, õigeks mõistma; kinnitama, lõpetama, lahendama, ära maksma

absolūtē – täielikult, täiesti; paratamatult

absolūtus, a, um – täielik; piiramatu, paratamatu

abstineō, tinuī, tentum, ēre – eemale või tagasi hoidma, hoiduma

abstinentia, ae f. – mõõdukus, karskus

abstractum, ī n. – üldine asi või olukord

absum, āfuī, āfutūrus, abesse – ära, eemal olema; puuduma

abūtor, ūsus sum, ūtī (c. abl.) – ära kasutama, kuritarvitama

ac = atque

Acadēmia, ae f. – Akadeemia (atika kangelasele Akademosele pühendatud hiis Ateena lähedal; Platoni kooli nimetus)

accēdō, cessī, cessum, ere – lähenema, juurde astuma, jõudma, saabuma, ulatuma; tulenema, tulema

acceptiō, ōnis f. = acceptum, ī n. – vastuvõtmine, saamine; sissetulek

accessiō, ōnis f. – lisandumine, liitumine

accidō, cidī, –, ere – juhtuma, sündima

accipiō, cēpī, ceptum, ere – saama, vastu võtma

accommodō, āvī, ātum, āre – kehtima, maksma

accrēscō, crēvī, crētum, ere – juurde kasvama; lisanduma

accūrātē – hoolikalt, täpselt, põhjalikult

accūsō, āvī, ātum, āre – süüdistama

acervus, ī m. – hunnik, lasu, kuhi, virn, riit

acquīrō, quīsīvī, quīsītum, ere – saama, omandama, hankima

acquīsītīō, ōnis f. – omandamine, hankimine, saamine

ācrē = ācriter – teraselt, teravalt, ägedalt, täpselt

āctiō, ōnis f. – hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtukõne; kohtuistung

āctor, ōris m. – hageja, kaebaja; teostaja

āctum, ī n. – akt (juriidilise tagajärjega tegu; juriidilise tähtsusega dokument; toimik, kuhu koondatakse kõik teatud asjasse puutuvad dokumendid)

āctus, ūs m. –karja- v sõidutee; õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada; tegevus, toiming, töö

acūtus, a, um – terane, vaimukas, teravmeelne, peen

ad praep. c. acc. – juurde, poole, -le, -ni; kuni, -ks, ajal; jaoks; tõttu, puhul; vastavalt; juures, -l

adaequō, āvī, ātum, āre – kõrvutama, võrdlema; võrdsustama; võrdne olema

addīcō, dīxī, dictum, ere – mõistma, määrama (kohtuotsusega), päralt jätma

I adeō – selle määrani, nii (väga); sedavõrd, niivõrd; koguni

II adeō, iī, itum īre – juurde minema, lähenema

adeptiō, ōnis f. – omandamine, saavutamine

adf- = aff-

adhibeō, ibuī, hibitum, ēre – juurde või peale panema; kasutama, pakkuma; juurde kutsuma, kohal olema

adhūc – praeguseni, seni(ajani), ikka veel

adiciō, iēcī, iectum, ere – juurde panema, lisama; lisaks ütlema

adimō, ēmī, ēmptum, ere – ära võtma või kiskuma; takistama, keelama

adimpleō, ēvī, ētum, ēre – täitma, täide viima, teostama

adipīscor, adeptus sum, adipīscī – taotlema, saavutama

adiūcātiō, ōnis f. – kohtu määrus

adiungō, iūnxī, iūnctum, ere – ühendama, juurde lisama; asetama; omandama, soetama; alistama

adiuvō, iūvī, iūtum, āre – aitama; soodustama, kasulik olema, kasu tooma

administer, strī m. – abistaja, abiline

administrātiō, ōnis f. – haldamine

administrō, āvī, ātum, āre – juhtima, valitsema; hooldama, haldama

admittō, mīsī, missum, ere – lahti või minna laskma; korda saatma, toime panema; nõustuma

admodum – täpselt, just; üsna, väga, lausa

admōtus, a, um – lähedane, ligi või lähedale lükatud

adolēscō, adolēvī, adultum, ere – suureks kasvama, täiskasvanuks saama

adoptātio = adopti ō, ōnis f. – lapsendamine

adoptō, āvī, ātum, āre – adopteerima, lapsendama

adōrō, āvī, ātum, āre – paluma, anuma; kohtu poole pöörduma; hagi esitama, hagema

adq- = acq-

adp- = app-

adr- = arr-

ads- = ass-

adulterium, iī n. – abielurikkumine

adulterō, āvī, ātum, āre – abielu rikkuma; abielurikkumisele meelitama, kõlvatule teele viima; võltsima

adventīcius, a, um – väljastpoolt tulev, võõras, välismaine

adversārius, iī m. – vastane, vastaspool; vaenlane

adversus praep. c. acc. – vastu, vastas, ees, juures, suhtes; adv. vastu

advocō, āvī, ātum, āre – (juurde või appi) kutsuma

aedēs, is f. – maja, hoone, elamu

aedificium, iī n. – ehitis, hoone

aedificō, āvī, ātum, āre – ehitama, rajama, püstitama

aedīlicius, a, um – ediili-, ediilisse puutuv

aedīlis, is m. – ediil (kõrgem ametnik Roomas ja kolooniates; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine)

aeger, gra, grum – haige, haiglane

Aeliānus, a, um – Aelius´e

aēneus, a, um – vaskne, vasest

aequābilitās, ātis f. – võrdsus, ühtlus; erapooletus, õiglus

aequālis, e – võrdne, sarnane

aequālitās, ātis f. – võrdsus, õiglus, ühetaolisus

aequē – võrdselt, ühtlaselt; samuti; õiglaselt

aequitās, ātis f. = aequum, ī n. – võrdsus, õiglus

aequivalēns, entis adi. – võrdne, vastav, õiglane, tasakaalustatud

aequō, āvī, ātum, āre – võrdsustama, ühtlustama; kõrvutama, võrdlema; saavutama

aequus, a, um – võrdne, õiglane, õige, erapooletu

āēr, āeris m. – õhk

aerārium, iī n. – riigikassa (asus Saturnuse templis koos riigiarhiiviga)

aes, aeris n. – vask, pronks; raha; palk, tasu; aes alienum – võlg

aestimātiō, ōnis f. – hindamine, (rahalise) väärtuse kindlaksmääramine; hind, väärtus; hinnang, tunnustamine

aestimō, āvī, ātum, āre – hindama, hinda kindlaks määrama; arvama, pidama

aestus, ūs m. – kuumus, palavus; rahutus, mure

aetās, ātis f. – iga, vanuseaste; elu, eluaeg; aeg, ajastu

aeternus, a, um – igavene, kadumatu, surematu, püsiv

aevitās, ātis f. – eluiga, ajalik elu

afficiō, fēcī, fectum, ere – osaks saada laskma; rõhuma, kurnama;

supplicio afficere – surmaga karistama, hukkama

afflīctō, āvī, ātum, āre – tugevasti lööma, piinama; pass. piinlema, vaevlema

Africānus, ī m. – P. Cornelius Scipio Africanus

ager, agrī m. – põld, (riigi)maa

aggredior, gressus sum, gredī – lähenema, pöörduma; ette võtma, hakkama

aggregō, āvī, ātum, āre – ühendama, liitma; se aggregare – ühinema, liituma

āgnātiō, ōnis f. – isapoolne sugulus

āgnātus, ī m. – isapoolne sugulane

āgnōscō, nōvī, nitum, ere – tundma, tunnustama; õigeks tunnistama

agō, ēgī, āctum, ere – ajama, asja ajama, toimima; hagema, nõudma

āiō, ait – kinnitan, väidan, ütlen

ālea, ae f. – mängukivi, täring; liisk

alibī – (kuskil) mujal

aliēnātiō, ōnis f. – võõrandamine, loovutamine

aliēnus, a, um – võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine

aliōquīn – muidu, üldiselt, üldse, isegi, muidugi

aliquālis, e = aliquī, aliqua, aliquod

aliqualiter – mingil viisil, kuidagi

aliquandō – kunagi, ükskord; mõnikord, vahel; lõpuks

aliquī, aliqua, aliquod – adi. keegi, mingi, teatud

aliquis, aliqua, aliquid – subst. ja adi. keegi, mingi, mõni, mõni muu

aliter – teisiti, vastupidiselt; muidu

aliunde – kuskilt mujalt

alius, a, ud – teine, muu

almus, a, um – toitev

altē – kõrgelt, kõrgel(e); sügavalt, sügaval(e)

alter, era, erum – teine, muu

alteruter, alterutra, alterutrum – üks kahest, emb-kumb, see või teine

altus, a, um – kõrge

amābilis, e – armastusväärne

amārus, a, um – mõru, kibe; ebameeldiv

amātōrius, a, um – armu-, armastuse-

ambactus, ī m. – õukondlane, vasall

ambō, ae, ō – kumbki, mõlemad

ambulō, āvī, ātum, āre – kõndima, jalutama

ambūrō, ussī, ūstum, ere – põletama

āmentia, ae f. – meeletus, hullus

amīcus, a, um – armas, meeldiv; subst. amīcus, ī m. – sõber

amita, ae f. – isa poolt tädi; vanatädi

āmittō, mīsī, missum, ere – minetama, kaotama

amō, āvī, ātum, āre – armastama

amor, ōris m. – armastus

amplus, a, um – ulatuslik, avar, lai, suur; tähtis, mõjuv, tugev

an – kas

ancilla, ae f. – teenijatüdruk, ori

Anglia, ae f. – Inglismaa

angustus, a, um – kitsas, piiratud, takistatud; kokkusurutud

animadvertō, vertī, versum, ere – tähele panema, silmas pidama, märkama; karistama, hukkama

animal, ālis n. – (elus)olend, loom

animāns, antis m. f. n. – elusolend, hingeline

animus, ī m. – vaim, hing; tahe, kavatsus

annōna, ae f. – viljavaru, viljaturg

annus, ī m. – aasta

annuus, a, um – aastapikkune, aasta kestev; iga-aastane

ante praep. c. acc. – ees, ette, enne, varem; adv. ees, enne, varem

anteferō, tulī, lātum, ferre – eelistama

antepōnō, posuī, positum, ere – ette panema; eelistama

antequam – enne kui

antestor, ātus sum, ārī – tunnistajaks kutsuma

antiburschius, iī m. – üliõpilaste või noorsoo vastane

antīquus, a, um – antiikne, muistne, vana

Antōnīnus, ī m. – M. Aurelius Antoninus

ānulus, ī m. – sõrmus

apertē – avalikult

appāreō, pāruī, itum, ēre – nähtavale tulema, ilmuma; ilmsiks tulema, osutuma; impers. apparet – on selge, ilmne

appellātiō, ōnis f. – nimetamine, kõnetamine

I appellō, āvī, ātum, āre – nimetama, kutsuma

II appellō, pulī, pulsum, ere – suunama; mõjutama

appetītus, ūs m. – püüdlemine, taotlus

appetō, īvī, ītum, ere – püüdlema

apprehendō, prehendī, prehēnsum, ere – kinni või kätte haarama, hõivama

approbō, āvī, ātum, āre – tunnustama, heaks kiitma, nõustuma; tõestama, tõendama, kinnitama, selgitama

apud praep. c. acc. – juures, juurde

aqua, ae f. – vesi

aquaeductus, ūs m. – veejuhe, veevärk; veejuhtimise õigus

Aquītānī, ōrum m. – akvitaanlased

arbiter, trī m. – vahekohtunik; otsustaja, juhtija; tunnistaja

arbitrium, iī n. – vahekohtuniku otsus; otsus, tahe, omavoli

arbitror, ātus sum, ārī – arvama, (õigeks) pidama

arbor, boris f. – puu

arca, ae f. – rahalaegas, kassa

arceō, cuī, –, ēre – ümbritsema, ümber piirama; eemal hoidma; kaitsma, varjama

arcera, ae f. – vanker

arctus, a, um – siduv, kohustav; tugev

ārea, ae f. – vaba v lage koht, plats; väljak

argenteus, a, um – hõbedane, hõbedast

argentum, ī n. – hõbe, hõberaha

argūmentum, ī n. – selgitus; tõend, tunnus; tunnistus; alus

ariēs, etis m. – oinas, jäär

Aristotelēs, is m. – Aristoteles

arma, ōrum n. – relvad, sõjariistad

arr(h)a, ae f. – käsiraha

arrogātiō, ōnis f. – iseseisva täisealise isiku pidulik lapsendamine

ars, artis f. – oskus, tegevusala; teadus, kunst; vahend, viis

articulus, ī m. – lõik, alajaotus

artifex, ficis m.f. – kunstnik, meister, looja, valmistaja

arx, arcis f. – kants, kindlus

ās, assis m. – ass (väike münt)

ascrīptiō, ōnis f. – juurdekirjutus

asinus, ī m. – eesel

asper, era, erum – karm, raske; subst. aspera, orum n. – raskused, karmused

asperitās, ātis f. – karmus, rangus; julmus, tigedus, toorus

aspernor, ātus sum, ārī – tagasi lükkama, ära põlgama, põlastama

asscrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – juurde või nimele kirjutama, omistama

I assiduus, a, um – katkematu, pidev

II assiduus, ī m. – paikne elanik, maaomanik; jõukas makse maksev kodanik

assignō, āvī, ātum, āre – osaks määrama

assistō, stitī, –, ere – (juurde) astuma; (juures) viibima

assum (adsum), affuī (adfuī), adesse – kohal, juures olema; aitama; esindama, kaitsjaks olema; kohtu ette ilmuma

ast = at

astringō, strīnxī, strictum, ere – kohustama

astrum, ī n. – (taeva)täht, taevakeha

at – aga, kuid, ent; seevastu; kuid siiski, aga vähemalt

Athēnae, arum f. – Ateena

Athēnaeus, a, um – ateena-, Ateenasse puutuv

Athēniēnsēs, ium m. – ateenlased, Ateena elanikud

atque – ja, ning

atquī – siiski, ometi, kuid; igatahes, muidugi; kuna aga

atrōcitās, ātis f. – vägivald, julmus

atrōciter – karmilt, julmalt, halastamatult

attigerō, gessī, gestum, ere – käsitlema, kokkuvõtlikult esitama

attinet – impers. puutub

auctor, ōris m. – autor, koostaja, looja, kirjanik, rajaja, teostaja

auctōritās, ātis f. – tähtsus, mõjuvõim, autoriteet, jõud; tahe, otsus, korraldus; volitus; omandiõigus; vastutus

audācia, ae f. – julgus, jultumus

audeō, ausus sum, ēre – soovima, tahtma; söandama, julgema

audiō, īvī, ītum, īre – kuulma, kuulama

Augustus, ī m. – Augustus (Octavianus Caesari lisanimi)

aureus, a, um – kuldne

aurifex, ficis m. – kullassepp

aurītus, a, um – (pealt)kuulav

aurum, ī n. – kuld; kuldraha

aut – või; aut ... aut – kas ... või

autem – aga, ent

auxilium, iī n. – abi, (abi)vahend, abinõu

ave ō, –, –, ēre – tervitatud olema

avia, ae f. – vanaema

avunculus, ī m. – onu, ema vend

avus, ī m. – vanaisa

Bacchānālia, ium n. – bakhanaalid, pidustused Bakchose auks

barbarus, a, um – barbaritele omane, välismaine, võõras; jõhker, julm, metsik; subst. barbarus, ī m. – võõramaalane, barbar

basilica, ae f. – basiilika (kohtu- ja turuhoone)

Belgae, ārum m. – belglased, belgid

bellum, ī n. – sõda; võitlus, tüli; lahing; – bellum gerere – sõda pidama

bene (comp. melius; superl. optime) – hästi, õigesti

beneficium, iī n. – heategu, teene; soosing; privileeg, soodustus; võimalus

benevolentia, ae f. – heatahtlikkus, poolehoid, soosing

bēstia, ae f. – loom, metsloom, kiskja

bib ō, bibī, –, ere – jooma

biennium, iī n. – kaks aastat, kaksaastak

bilaterālis, e – kahekülgne

bis – kaks korda

bonum, ī n. – headus, hüve; hea omadus, seisund; eelis, kasu; pl. bona – heaolu; vara, varandus

bonus, a, um (comp. melior, ius; superl. optimus, a, um) – hea, tubli

bōs, bovis m.f. – veis, härg

brachium, iī n. – käsivars

brevi – lühidalt

brevis, e – lühike

breviter – lühidalt, mõne sõnaga

Brūtus, ī m. – M. Iunius Brutus (vabariikliku korra eest võitleja, tuntuim Caesari tapjatest)

caballus, ī m. – hobune

caecus, a, um – pime

caedēs, is f. – raiumine, tapmine, mõrv

caedō, cecīdī, caesum, ere – raiuma, lööma; tapma

caelestis, e – taeva-, taevalik; jumalik; suurepärane, tore

caelum, ī n. – taevas

caerimōnia, ae f. – pühalik austamine; pidulik kombetalitus

Caesar, aris m. – C. Iulius Caesar; (keisrite, hiljem ka troonipärijate) tiitel

caeterum = ceterum

calātus, a, um = curiatus

callidē – omakasupüüdlikult

calvor, –, calvī – keerutama, petma, tüssama

calx, calcis f. – lubjakivi, lubi

cambiō, āvī, ātum, āre – vahetama

camēlus, ī m. – kaamel

campus, ī m. – väli; väljak

canis, is m.f. – koer

canonicus, a, um – kanooniline, kiriklikele juhtnööridele vastav

I capiō, cēpī, captum, ere – võtma, haarama; vangistama; vallutama

II capiō, ōnis f. – võtmine, vallutamine, hõivamine

captātiō, ōnis f. – taotlemine, püüdlemine

captīvitās, ātis f. – vangistus; vallutamine, võtmine; seotus, piiratud tarvitamine

captō, āvī, ātum, āre – püüdlema, taotlema; kavalusega püüdma, jahtima

caput, pitis n. – pea, elu; õigusvõime; pealik, juht; pealinn; peatükk, lõik

careō, ruī, ritūrum, ēre – mitte kasutama või vajama; hoiduma, vältima, keelduma

cāritās, ātis f. – armastus; poolehoid, soosing, heldus

carmen, minis n. – laulmine, laul; luuletus; nõiasõna, loits

Carneādes, is m. – Carneades (kreeka filosoof)

carpō, carpsī, carptum, ere – noppima, korjama; osa saama, nautima

Carthāgō, ginis f. – Kartaago

casa, ae f. – hurtsik, onn; külamaja

Cassius, iī m. – C. Cassius Longinus (üks Caesari-vastase vandeseltsi loojatest); Rooma jurist

castīgō, āvī, ātum, āre – karistama, nuhtlema, peksma

castra, ōrum n. – (sõja) laager, väeteenistus

cāsus, ūs m. – juhus, juhtum; ajend

Catilina, ae m. – L. Sergius Catilina (Cicero poolt 63. eKr paljastatud ja mahasurutud vandenõu juht)

causa, ae f. – põhjus; (kohtu)asi, protsess; abl. causā – puhul; tõttu, pärast (c. gen.)

cautiō, ōnis f. – kindlustamine, tagamine, käendus; tagatis, garantii

caveō, cāvī, cautum, ēre – hoolitsema, abistama; kindlaks määrama; ette vaatama

cēdō, cessī, cessum, ere – käima, kuuluma; (üle) minema, valdusse siirduma; järele andma, loovutama

celebrō, āvī, ātum, āre – sageli külastama; pidulikult pühitsema; tegelema; teada andma, tutvustama; ülistama

cēlō, āvī, ātum, āre – varjama, salajas hoidma

Celsus, ī m. – P. Iuventius Celsus (jurist)

Celtae, ārum m. – keldid

cēnseō, suī, sum, ēre – arvama; pidama; hindama

cēnsor, ōris m. – tsensor, hindaja (kõrgem ametnik Roomas, kes pidas kodanike nimekirja, korraldas maksustamist ning valvas riigivarade ja kodanike kommete üle)

cēnsus, ūs m. – ametlik rahvaloendus, varanduse hindamine; censum agere – tsensust pidama

cēra, ae f. – vaha; vahakihiga kaetud lauake, vahatahvel

certē – kindlasti, tõesti; vähemalt, ometi

certus, a, um – kindel, teada, tuntud

cessiō, ōnis f. – taandumine, loovutamine, üleandmine

cessō, āvī, ātum, āre – viivitama, kõhklema; katkestama, lakkama, otsa saama, lõppema; puhkama; viibima, mitte kohtu ette ilmuma

cēter, a, um (haril. pl. cēterī, ae, a) – muu, teine, ülejäänud

cēterum – muide, pealegi; aga, kuid, siiski, ometi

Christiānus, a, um – kristlik

Chrysippus, ī m. – Chrysippos Soloist (kreeka filosoof)

Cicerō, ōnis m. – M. Tullius Cicero

circā praep. c. acc., adv. – umbes, ligikaudu; ümber, ligidal, juures

circensēs, sium m. – tsirkusemängud

circulus, ī m. – ring, sõõr, ringjoon

circum praep. c. acc. – ümber, ümbruses, ligidal, juures; adv. ümber, ümbruses; umbes

circumstō, stetī, –, stāre – ümbritsema, piirama; (ümber) seisma, tunglema

circumveniō, vēnī, ventum, īre – ümber piirama, ümbritsema

I citō (comp. citius, superl. citissime) – ruttu, kiiresti

II citō, āvī, ātum, āre – liikuma panema; korduvalt nimetama

cīvīlis, e – kodaniku-, kodanlik, tsiviil-

cīvīliter – tsiviilõiguse järgi, tsiviilõigusele vastavalt

cīvis, is m.f. – kodanik; kaaskodanik; alam

cīvitās, ātis f. – kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik; linn, eriti Rooma

clāmō, āvī, ātum, āre – hüüdma, karjuma, kisendama

clārus, a, um – selge; kuulus, tuntud

cliēns, entis m. – klient, lähikondlane

coartō, āvī, ātum, āre – kokku suruma, kärpima, lühendama

cōdex, dicis m. –raamat (koosnes vahaga kaetud lauakestest); seaduste kogu, süstemaatiline seadustik

coëmptiō, ōnis f. – seaduslik abielu (sooritati vastastikuse ostutehingu teel)

coëō, coiī, coitum, īre – kokku tulema või minema, kogunema; ühinema, liituma

coepī, coepisse – algama, alustama, hakkama; pärinema, pärit olema

coërceō, cuī, citum, ēre – koos hoidma; piirama; karistama

coërciō, ōnis f. – karistamine

coetus, ūs m. – kokkutulek, koosolek; ühinemine, ühendus; ühing, ühiskond

cōgitātiō, ōnis f. – mõtlemine, kaalutlus, mõte; kavatsus, plaan

cōgitō, āvī, ātum, āre – mõtlema, kaalutlema; plaanitsema

cōgnātiō, ōnis f. – sugulus, veresugulus; omaksed, sugulased

cōgnātus, a, um – suguluses olev, lähedane; subst. cognatus, ī m. – sugulane

cōgnitiō, ōnis f. – uurimine, juurdlus

cōgnitus, a, um – (läbi)uuritud, tuntud

cōgnōmen, minis n. – perekonna või liignimi; lisanimi, hüüdnimi

cōgnōscō, nōvī, nitum, ere – (ära)tundma, taipama

cōgō, coēgī, coāctum, ere – sundima

cohabitō, āvī, ātum, āre – koos elama, asuma, olema

cōiciō = coniciō

collēgātārius, ī m. – kaaslegataar, -annakusaaja

collēgium, iī n. – ühing, liit; ametikaaslus; kolleegium, ametiisikute kogu

colligō, lēgī, lēctum, ere – kokku koguma või panema

collocō, āvī, ātum, āre – paigutama, asetama, panema; korraldama, korrastama

colō, coluī, cultum, ere – harima; hoolt kandma

colōniārius, a, um – kolooniale kuuluv, koloonia-

combūrō, ussī, ūstum, ere – ära, maha põletama; hävitama

cōmitās, ātis f. – viisakus

comitia,ōrum n. – rahvakoosolek; parlament

comitium, iī n. – rahvakoosoleku väljak

commendō, āvī, ātum, āre – soovitama; meeldivaks tegema

commēnsūrātiō, ōnis f. – vastavus, kohasus, sobivus, kindlus, väärikus

commēnsūrō, āvī, ātum, āre – vastav, paras, kohane olema; parajaks või kohaseks tegema

commentārium, iī n. = commentārius, iī m. – lühikokkuvõte, ülestähendused; mälestused, memuaarid; päevik; protokoll; selgitav kommentaar

commeō, āvī, ātum, āre – koos, kokku käima, tulema

commercium, iī n. – kaubanduslikud suhted, kauplemine; kauplemisõigus

committō, mīsī, missum, ere – ühendama, kinnitama; algama, alustama; tegema, toime panema, korda saatma; eksima; karistust pälvima

commodātum, ī n. – pruuklaen

commodō, āvī, ātum, āre – laenama, välja üürima, kasutusse andma

commodus, a, um – vastav, soodus, kohane, meeldiv, mugav; subst. commodum, ī n. – kasu, tulu, heaolu

commoveō, mōvī, mōtum, ēre – liigutama; tõusma, tekkima

commūnicō, āvī, ātum, āre – ühendama, juurde lisama

commūniō, ōnis f. – ühtsus, terviklikkus

commūnis, e – ühine, ühis-; harilik; avalik

commūnitās, ātis f. – ühtsus, ühiskondlikkus

commūnitīvus, a, um – võrdsustav, korraldav

commūtātiō, ōnis f. – muutmine, muudatus

commūtō, āvī, ātum, āre – muutma, ümber korraldama, asendama

comparatiō, ōnis f. – võrdne, õiglane suhe või seisund; võrdlemine; vastastikune kokkuleppimine, võrdsustamine

comparō, āvī, ātum, āre – soetama, muretsema, hankima; valmistama; rakendama

compellō, pulī, pulsum, ere – koguma; sundima; mõjutama, millenigi viima

compēnsātiō, ōnis f. – tasaarvamine, võrdsustamine

comperiō, perī, pertum, īre – (täpselt või kindlalt) teada saama, ilmsiks tulema

compēs, pedis f. – haril. pl. jalapakud, jalarauad

competenter – sobivalt, sobilikult, pädevalt; õiglaselt

competentia, ae f. – suutelisus, suutvus, võimelisus; küllaldane jõukus, piisavus

competō, īvī, ītum, ere – osaks langema; taotlema, püüdlema; kuuluma

complectō, –, –, ere = complector

complector, plexus sum, plectī – haarama, kokku võtma

compleō, ēvī, ētum, ēre – täitma

complētiō, ōnis f. – (dokumendi) viimistlemine; lõpetamine, lõpule viimine

complūres, plūra – väga paljud

compōnō, posuī, positum, ere – koostama, kokku seadma

comprehendō, hendī, hēnsum, ere – kinni võtma, tabama

comprobō, āvī, ātum, āre – tunnustama, kinnitama, tõendama

compulsīvus, a, um – sunduslik, sund-

computō, āvī, ātum, āre – arvestama, arvesse võtma, millegi hulka arvama

concēdō, cessī, cessum, ere – lubama, möönma, leppima; andestama, vabandama

concipiō, cēpī, ceptum, ere – sõnastama, formuleerima

concitō, āvī, ātum, āre – taga kihutama; üles kihutama, ässitama, õhutama

conclūdō, clūsī, clūsum, ere – ümbritsema, hõlmama; sulgema, piirama

concordia, ae f. – üksmeel

concrētum, ī n. – kindel, konkreene asi või olukord

concurrō, currī, cursum, ere – kokku jooksma, ühte sattuma

condemnātiō, ōnis f. – süüdimõistmine

condemnō, āvī, ātum, āre – süüdi mõistma

condictiō, ōnis f. – vara tagastamise või kahju hüvitamise nõue või hagi, obligatsiooniõiguslik hagi, kondiktsioon; leping

condictum, ī n. – leping, kokkulepe

conditiō, ōnis f. = condici ō, ōnis f. – tingimus, nõue; seisund, seisukord, olukord

conditor, ōris m. – asutaja, rajaja, korraldaja; looja

condō, didī, ditum, ere – asutama, rajama; looma, korraldama

conductiō, ōnis f. – rentimine, rent

cōnfarreātiō, ōnis f. – usundlik abielu sõlmimise tseremoonia

cōnferō, tulī, collātum, ferre – kokku kandma; pass. conferrī – koonduma

cōnfessiō, ōnis f. – (üles)tunnistus, tunnistamine

cōnficiō, fēcī, fectum, ere – tegema, valmistama, teostama, korda saatma; lõpule viima, lõpetama; sõlmima

cōnfīrmō, āvī, ātum, āre – kinnitama; pass. kinnitust või tuge saama; kinnistuma

cōnfiteor, fessus sum, ērī – üles tunnistama; teada andma, avaldama, ilmutama

cōnfugiō, fūgī, –, ere – põgenema, varjupaika otsima

cōnfūsiō, ōnis f. – segamine, ühendamine, liitmine; kokkusulamine; segadus, korratus

congregātiō, ōnis f. – kooselu, seltsivus

congregō, āvī, ātum, āre – koguma, koondama; pass. ühinema, koonduma, kogunema

congruēns, entis adi. – kooskõlas olev, vastav, kohane, sobiv

congruenter – sobivalt, vastavalt, kohaselt

congruus, a, um – sobiv, vastav, kohane

coniciō, iēcī, iectum, ere – esitama; lisama

coniugātiō, ōnis f. – ühendus

coniūnctim – ühiselt, koos

coniūnctiō, ōnis f. – side, ühendus, seos

coniungō, iūnxī, iūnctum, ere – ühendama; jätkama; rajama

coniūrātiō, ōnis f. – vandenõu; vandeselts

conm- = comm-

cōn(n)ūbium, iī n. – abielu, abiellumisõigus

connumerō, āvī, ātum, āre – kaasa lugema või arvutama; kaasa arvama

conp- = comp-

cōnscius, a, um – teadev, teadlik; subst. conscius, iī m. – kaasteadja, teadja

cōnscrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – üles kirjutama, (kirjalikult) koostama

cōnscrīptus, a, um – senaatorite nimekirja kantud; auväärt, lugupeetud

cōnsecrō, āvī, ātum, āre – pühitsema, jumalusele pühendama, pühaks kuulutama; ohverdama

cōnsēnsus, ūs m. = cōnsēnsi ō, ōnis f. – üksmeel, ühine arvamus või otsus; kokkulepe; nõusolek

cōnsentiō, sēnsī, sēnsum, īre – nõustuma, üksmeelselt otsustama, kokku leppima; üksmeelel või kooskõlas olema

cōnsequor, secūtus (sequutus) sum, sequī – järele jõudma; saavutama, kätte saama; võrdseks saama; üles kaaluma

cōnservō, āvī, ātum, āre – alal hoidma, säilitama; säästma; silmas pidama, järgima

cōnsīderātiō, ōnis f. – vaatlemine, vaatlus; mõtisklus; kaalutlus

cōnsīderō, āvī, ātum, āre – vaatlema, silmas pidama

cōnsilium, iī n. – plaan; nõukogu, nõuanne; koosolek

cōnsistō, stitī, –, ere – koosnema, seisnema, rajanema

cōnsobrīna, ae f. – nõbu, onu- või täditütar

cōnsobrīnus, ī f. – nõbu, onu- või tädipoeg

cōnsociātiō, ōnis f. – ühendus, ühing, ühiskondlik-poliitiline liit

cōnsociō, āvī, ātum, āre – ühendama, siduma, liitma

cōnsolidātiō, ōnis f. – konsolidatsioon (omandiõiguse üleminek kasutusvaldajale, mis lõpetab kasutusvalduse)

cōnspectus, ūs m. – pilk, vaade; vaatlemine

cōnstāns, antis adi. – kindel, muutumatu, püsiv, alaline; kooskõlas, järjekindel

cōnstituō, tuī, tūtum, ere – asetama; (kindlaks) määrama, otsustama

cōnstitūtiō, ōnis f. – korraldus; määrus; põhiseadus

cōnstō, stitī, statūrus, āre – koosnema; olemas olema; kindel olema; impers. constat – on teada

cōnstringō, strīnxī, strictum, ere – kokku tõmbama, kokku siduma; pidurdama, ohjeldama

cōnsuēscō, suēvī, suētum, ere – harjumuseks olema või saama, harjuma; perf. harjunud olema, tavatsema; suhtlema, läbi käima

cōnsuētūdō, dinis f. – harjumus, tava, komme; läbikäimine

cōnsul, ulis m. – konsul, kõrgeim ametnik

cōnsulāris, e – konsuli-

cōnsulātus, ūs m. – konsuliamet

cōnsulō, suluī, sultum, ere – muretsema, hoolitsema; arutama

cōnsultus, ī m. – asjatundja;

iuris või iure consultus – õigusteadlane, seadusetundja

cōnsūmō, sūmpsī, sūmptum, ere – ära kasutama või tarvitama

contemnō, tempsī, temptum, ere – põlgama, halvustama, mitte hoolima

contendō, tendī, tentum, ere – võitlema, pingutama

contentiō, ōnis f. – tüli, riid, konflikt

contestātiō, ōnis f. – tunnistajaks kutsumine, vannutamine

contexō, texuī, textum, ere – (kokku) põimima, punuma

continenter – pidevalt, alatiselt

contineō, tinuī, tentum, ēre – ühendama; sisaldama, hõlmama; kehtima

contingō, tigī, tāctum, ere – kokku puutuma; impers. osaks langema või saama, juhtuma

continuātiō, ōnis f. – jätkumine, jätkuvus; ühtekuuluvus, pidev seos

continuus, a, um – katkematu, jätkuv, järgnev; lähedane

contrā praep. c. acc. – vastu; vastas, vastamisi; adv. vastupidi, ümberpöördult

I contractus, a, um – kokkusurutud, lühike; piiratud, kitsas

II contractus, ūs m. – leping

contrādictiō, ōnis f. – vastuväide, vasturääkimine

contrahō, trāxī, tractum, ere – sõlmima, teostama

contrārius, a, um – vastupidine, vastas-

contrectātiō, ōnis f. – äravõtmine, haaramine; puudutamine

contrōversia, ae f. – vaidlus, lahkheli, tüli, riid; kohtuasi

convellō, vellī (vulsī), vulsum, ere – purustama, (maha) rebima

convenienter – sobivalt, vastavalt, kooskõlas

conveniō, vēnī, ventum, īre – kokku tulema, kogunema, kohale jõudma; üles otsima; abiellumise teel sattuma; kokku leppima

conventiō, ōnis f. – kokkulepe, sobimus, leping; rahvakoosolek

conversiō, ōnis f. – pööre, muutus

convertō, vertī, versum, ere – pöörama, suunama, juhtima

convincō, vīcī, victum, ere – süüd tõestama, (süütegu) paljastama või avalikustama, tõendama

convocō, āvī, ātum, āre – kokku kutsuma

cōpia, ae f. – küllus, rohkus; jõukus, varandus

coquō, coxī, coctum, ere – keetma; põletama

cor, cordis n. – süda; hing, meel;

cordi esse – armas või südamelähedane olema

cōram praep. c. abl. – juures, juuresolekul; adv. juures, avalikult; isiklikult; kohapeal

Cornēlius, a, um – Cornelius´e

corporālis, e – kehaline

corpus, poris n. – keha; isik; tervik; kogu, kogumik; liit, ühendus

corrigō, rēxī, rēctum, ere – parandama; suunama

corrump ō, rūpī, ruptum, ere – hävitama, purustama; ära rikkuma; võltsima, moonutama; ära ostma, altkäemaksu andma

corruō, ruī, -, ere – kokku varisema, ümber kukkuma

corruptus, a, um – rikutud, halb, korrumpeerunud

cottīdiānus, a, um = cotīdiānus – igapäevane, harilik, tavaline

crēditor, ōris m. – võlausaldaja

crēditum, ī n. – laen, võlguandmine; usaldus

crēdō, didī, ditum, ere – uskuma, usaldama (c. dat.)

cremō, āvī, ātum, āre – ära või maha põletama

creō, āvī, ātum, āre – looma; valima

crēscō, crēvī, crētum, ere – kasvama

crīmen, minis n. – kuritegu, roim; eksimus, süüdistus; etteheide

crīminālis, e – kriminaalne, kuritegelik, kriminaal-

crīmināliter – kriminaalprotsessile vastavalt

crux, crucis f. – rist, piinariist;

in crucem tollere või cruci suffigere – risti lööma

cuī – dat. sg. sõnast quī, quae, quod

cuius – gen. sg. sõnast quī, quae, quod

culleus, ī m. – nahkkott

culpa, ae f. – süü(tegu); hooletus; kõlvatus

culpābilis, e – laiduväärne, süüdlane, süüdi

cultus, ūs m. – harimine, tsivilisatsioon; eluviis

cum praep. c. abl. – koos, -ga; conct. kuna, sest et, kuigi, kui

cupiditās, ātis f. – iha, kirg, soov

cūr – miks, mispärast

cūra, ae f. – hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve

cūrātiō, ōnis f. – hoolitsemine, mure; valitsemine, juhtimine; ravimine

cūrātor, ōris m. – haldaja, valitseja, järelevaataja, valvur; hooldaja, eestkostja, kuraator

cūria, ae f. – kuuria, rooma kodanike alajaotus; kohus, kohtuhoone; senatikoosolek, senatihoone

cūriātus, a, um – kuuriasse puutuv, kuuria-;

comitia curiata – kuuriakoosolekud (hääletamine toimus kuuriate kaupa, otsustamisel olid sugukondi puudutavad tsiviilõiguslikud küsimused)

cūrō, āvī, ātum, āre – hoolitsema, hooldama

curriculum, ī m. – jooks, kulg

currō, cucurrī, cursum, ere – jooksma, kiirustama, ruttama; mööduma, kaduma

curūlis, e – vankri-; kuruulne;

sella curulis – vankritool, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste)

cūstōdia, ae f. – valvamine, järelevalve; vangla; vangistamine, vabaduse võtmine

cūstōdiō, īvī, ītum, īre – (järele) valvama, jälgima; silmas pidama

cūstōs, ōdis m.f. – valvur; hoidja

damnātiō, ōnis f. – süüdimõistmine

damnō, āvī, ātum, āre – süüdi mõistma; (surma või karistustööle) mõistma, määrama

damnōsus, a, um – kahjulik, kahjutoov; hävitav; raiskav

damnum, ī n. – kahju, kaotus

datiō, ōnis f. – (edasi- või üle)andmine

datus, a, um = datīvus, a, um – antud, määratud

dē praep. c. abl. – kohta, üle, -st; juurest, -lt; ajal; suhtes

dēbeō, buī, bitum, ēre – kohustatud olema, pidama; võlgnema

dēbitor, ōris m. – võlgnik

dēbitum, ī n. – võlg, kohustus, kohus

dēcēdō, cessī, cessum, ere – ära minema; surema

decem – kümme

dēcernō, crēvī, crētum, ere – otsustama, määrama

I dēcidō, cidī, –, ere – alla, maha kukkuma või langema, alla varisema

II dēcīdō, cīdī, cīsum, ere – lõpule viima, lõpetama; kokku leppima, otsustama, määrama; damnum dēcīdere – kahju hüvitamiseks karistust või trahvi määrama

decimus, a, um – kümnes

dēcīsiō, ōnis f. – kokkulepe, korraldus

decōrus, a, um – sobiv, kohane; kaunis, auline, ülendav

decrētum, ī n. – otsus, määrus, dekreet

decuriō, ōnis m. – dekuurio (kümnemehelise ratsaväeosa juht); senaator (rooma omavalitsusega linnades ja kolooniates)

dēcurrō, (cu)currī, cursum, ere – alla jooksma, ruttama; lõpetama; abi otsima; arutama, käsitlema

dēdicō, āvī, ātum, āre – pühendama, ohverdama, pühitsema

dēditīcius, a, um – alistunud, alluv, alam; subst. dēditīciī, ōrum m. – Rooma ülemvõimule alistunud rahvad

dēditus, a, um – andunud; ustav; alistunud

dēductiō, ōnis f. – (ära) viimine, toomine, ümberasumine

dēfendō, fendī, fēnsum, ere – kaitsma

dēferō, tulī, lātum, ferre – alla kandma, tooma, viima; kinnitama, kindlaks määrama

dēficiō, fēcī, fectum, ere – mitte jätkuma, puudu olema, puuduma; lõppema; surema

dēfīniō, īvī, ītum, īre – piirama, eraldama, kitsendama; (kindlaks) määrama, piiritlema, määratlema; lõpetama

dēfīnītiō, ōnis f. – piiramine; piiritlemine; määratlus, definitsioon; eeskiri

dēfraudō, āvī, ātum, āre – välja petma, tüssama

dēfūnctus, ī m. – surnu, kadunu

deinde – seejärel, siis

dēlapidō, āvī, ātum, āre – (teed) sillutama, kividega katma

delātiō, ōnis f. – viivitamine, viibimine, edasi lükkamine; tühistamine

dēlectō, āvī, ātum, āre – lõbustama, rõõmustama, vaimustama

dēlēctus, ūs m. – valik

delegātiō, ōnis f. – maksujuhatus, -käsk

dēlēgō, āvī, ātum, āre – välja, ära, edasi saatma; ülesandeks tegema; omistama

dēleō, ēvī, ētum, ēre – hävitama

dēlīberō, āvī, ātum, āre – järele mõtlema, kaalutlema; nõu pidama

dēlictum, ī n. – eksimus, süütegu, õigusrikkumine

dēligō, lēgī, lēctum, ere – (ära) korjama; valima; koguma

dēlinquō, līquī, lictum, ere – eksima, vääratama

dēlūbrum, ī n. – pühamu, tempel

dēminūtiō, ōnis f. – kaotus, kitsendamine; vähendamine, piiramine

dēmōnstrō, āvī, ātum, āre – näitama, osutama, selgitama

dēnārius, iī m. – hõbemünt, denaar, teenar (teenari väärtus oli algselt 10, hiljem 16 assi)

dēnique – viimaks; alles; ometi; üldse, lühidalt, ühesõnaga

dēnūntiātiō, ōnis f. – teatamine, teadaanne, nõudmine

dēnuntiō, āvī, ātum, āre – teada andma; tunnistust andma, (kohtu ees) üles andma

dēpōnō, posuī, positum, ere – kõrvale, maha, ära panema; hoiustama, hoiule andma

dēportātiō, ōnis f. – maalt välja saatmine, pagendamine

dēportō, āvī, ātum, āre – maalt välja saatma, pagendama

dēpositiō, ōnis f. – (raha) hoiustamine

dēpositum, ī n. – hoiuleping

dēprāvō, āvī, ātum, āre – väänama, moonutama, rikkuma, hukutama

dērelictus, a, um – hüljatud, ära visatud

dērīvātīvus, a, um – tuletatud, tuletuslik, derivatiivne

dērīvō, āvī, ātum, āre – ära, kõrvale juhtima või viima; teisale suunama

dērogō, āvī, ātum, āre – tühistama, kaotama; ära muutma; ära võtma, ilma jätma (c. dat.)

dēscendō, scendī, scēnsum, ere – tulenema; alla tulema või kuuluma; minema; tõusma; otsusele tulema, otsustama

dēscrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – määrama, täpselt korraldama

dēsertum, ī n. – kõrb, kõrbeala

dēsīgnō, āvī, ātum, āre – ära märkima

dēsinō, siī, situm, ere – lakkama, lõpetama

dēstinō, āvī, ātum, āre – kindlaks määrama, otsustama; kinnitama

dēsuētūdō, dinis f. – võõrdumine; harjumatus; mittekasutamine

dēsum, fuī, esse – mitte olemas olema, puuduma; mitte abistama; mitte osa võtma

dētentiō, ōnis f. – pidamine, käes hoidmine

dēterior, ius – madalam, vähema väärtusega, halvem

dēterminō, āvī, ātum, āre – piiristama; piiritlema; avaldama, väitma

dēterreō, terruī, territum, ēre – ära hirmutama, eemale peletama

dētorqueō, torsī, tortum, ēre – (mõtet) väänama, moonutama

dētrīmentum, ī n. – kahju, kahjustus

deus, ī m. – jumal, jumalus

dēvinciō, vīnxī, vīnctum, īre – liitma, ühendama; köitma, siduma; kütkestama

dexter, t(e)ra, t(e)rum – parem(poolne)

diabolus, ī m. – saatan

Diālis, is m. – Iupiteri preester

I dicō, āvī, ātum, āre – pühendama, ohverdama, andma, pühitsema

II dīcō, dīxī, dictum, ere – (imperat. dic!) ütlema, rääkima, kinnitama

dictāmen, minis n. – käsk, korraldus, ettekirjutus

dictātor, ōris, m. – diktaator (piiramatu võimuga kõrgem riigiametnik, valiti erakorralistel juhtudel teatud tähtajaks)

dictiō, ōnis f. – ütlemine, avaldamine

dictō, āvī, ātum, āre – (ette) ütlema või dikteerima; dikteerides koostama

dīdūcō, dūxī, ductum, ere – laiali juhtima, viima; lahti tegema; lahku viima või ajama; jagama

diēs, ēī m. f. – päev

differentia, ae f. – erinevus, vahe

differō, distulī, dīlātum, differre – erinema

difficilis, e – raske, keeruline; ebasoodus

diffindō, fidī, fissum, ere – purustama;

diem diffindere – kohtuasja arutamist katkestama

diffundō, fūdī, fūsum, ere – laiali laotama või kandma, levitama

dīgerō, gessī, gestum, ere – korda seadma, korraldama; kokkuvõtlikult esitama

dīgnitās, ātis f. – väärilisus, väärikus, tähtsus; toredus, hiilgus

dīiūdicō, āvī, ātum, āre – eristama, vahet tegema

dīligenter – hoolsasti, püüdlikult, tähelepanelikult, täpselt; ettevaatlikult

dīligentia, ae f. – hoolsus, hool; valvsus

dīligō, lēxī, lēctum, ere – lugu pidama, austama, armastama

dīmicō, āvī, ātum, āre – võitlema, taplema

dīlābor, lāpsus sum, lābī – laiali libisema, (koost) lagunema, varisema; laiali minema, lagunema, (kokku) sulama

dīmidius, a, um – pool

dīmittō, mīsī, missum, ere – laiali või välja saatma, läkitama; ära või minema saatma; vabaks, lahti laskma; ära viskama; loobuma

Dio Prusaeēnsis, ōnis is m. – Dion Chrysostomos (kreeka kõnemees ja filosoof, pärit Prusast)

dipundius, iī m. – kahenaelane ass või münt

dīrēctus, a, um – sirge, otsene; otsekohene, avameelne

dīruō, ruī, rutum, ere – purustama, hävitama, lammutama

Dīs, Dītis m. – Dis, manala jumal (kreeka Pluton)

disceptātor, ōris m. – kohtunik, vahekohtunik, vahendaja

discrīptiō, ōnis f. – jaotus, jaotamine; korraldus

discutiō, cussī, cussum, ere – laiali ajama, hajutama; uurima, läbi arutama

disiūnctim – lahus, eraldi

dispiciō, spēxī, spectum, ere – silmi avama; silmama, märkama, nägema; kaalutlema; mõistma, aru saama

dispōnō, posuī, positum, ere – korraldama, käsutama

disputātiō, ōnis f. – arutlus, (teaduslik) käsitlus, uurimus

disputō, āvī, ātum, āre – vaidlema, arutlema

dissēnsiō, ōnis f.= dissensus, ūs m. – lahkheli, lahkarvamus, tüli; vastuolu

dissentiō, sēnsī, sēnsum, īre – mitte nõus olema, vastuolus olema, vastuollu sattuma

distīnctus, a, um – jaotatud, jagatud; eraldatud, eemaldatud; selge, täpne

distinguō, stīnxī, stīnctum, ere – eraldama, jaotama; eristama, vahet tegema; ära märkima

distō, –, –, āre – erinema, lahus seisma

distractiō, ōnis f. – eraldamine, lahutamine, katkestamine; tüli

distribuō, tribuī, tribūtum, ere – (välja) jagama, jaotama

distribūtīvus, a, um – jaotav, loogiliselt jaotatud

diū (comp. diutius, superl. diutissime) – kaua

diūturnus, a, um – kauakestev, pikk; kauaaegne

dīversus, a, um – mitmesugune, erinev; vastupidine, vastas-; kaugelasuv

dīvidō, vīsī, vīsum, ere – jagama, jaotama; eraldama

dīvīnitus – jumalate tahtmisel; jumalikult, suurepäraselt

dīvīnus, a, um = dīvus, a, um – jumalik

dīvīsiō, ōnis f. – jaotus, jaotamine, jagamine

dīvīsus, a, um – jagatud, jaotatud

dīvortium, iī n. – lahknemine; tüli, suhete katkestamine; abielulahutus

dō, dedī, datum, are – andma, esitama

doceō, docuī, doctum, ēre – õpetama

doctor, ōris m. – doktor, õpetaja

doctus, a, um – õpetatud, haritud, tark

dolus, ī m. – kavalus, pettus; salakavalus

domicilium, iī n. – elamu; elu- või asukoht

dominium, iī n. – omand, omamine, omandiõigus, (ülem)võim

dominor, ātus sum, ārī – valitsema

dominus, ī m. – isand, omanik, peremees; valitseja; korraldaja;

Dominus, ī m. – issand

domus, ūs f. – maja; elamu; pere(kond); kodu

dōnātiō, ōnis f. – kingitus, annetus

dōnec – seni kui, nii kaua kui, kuni

dōnō, āvī, ātum, āre – kinkima, annetama

dōs, dōtis f. – kaasavara

Dracō, ōnis m. – Drakon (Ateena seadusandja, kodifitseeris u 621 eKr tavaõiguse)

druidēs, um m. – druiidid (keltide preestrid)

dubitō, āvī, ātum, āre – kahtlema, kõhklema; viivitama; kaalutlema, järele võtma

dubium, iī n. – kahtlus

ducentī, ae, a – kakssada

dūcō, dūxī, ductum, ere – juhtima, viima

dulcis, e – magus, meeldiv

dum – kuni, seni kui

duo, ae, duo – kaks, mõlemad

duodecim – kaksteist

duodecimus, a, um – kaheteistkümnes

duodēquīnquāgēsimus, a, um – neljakümne kaheksas

dupliciter – kahekordselt, topelt

dupliō, ōnis f. – kahekordne kogus või hulk

duplum, ī n. – kahekordne kogus või summa

dupundius, iī m. – kaheassine münt

dūrus, a, um – karm, range

dux, ducis m.f. – juht, väejuht; valitseja

ea – vt is, ea, id

eadem – vt īdem, eadem, idem

eboreus, a, um – elevandiluust e vandlist tehtud

ēcce – ennäe, tõepoolest

ēdīcō, dīxī, dictum, ere – (välja) kuulutama; määrama, käskima, edikti välja andma

ēdictum, ī n. – edikt, käsk, korraldus, ettekirjutus

ēdō, didī, ditum, ere – välja laskma, -andma, avaldama

ēducātiō, ōnis f. – kasvatus, (üles)kasvatamine

ēdūcō, dūxī, ductum, ere – välja juhtima või viima

effectus, ūs m. – toime, tulemus, tagajärg; teostamine; edu, kordaminek

effēminō, āvī, ātum, āre – naiselikuks muutma, ära hellitama

efficiō, fēcī, fectum, ere – tegema, looma; pass. saama

effrēnātus, a, um – ohjeldamatu, taltsutamatu

effugiō, fūgī, fugitum, ere – ära jooksma, põgenema, pagema; vältima, mööda pääsema

egēns, entis adi. – vaene, kehv

ego, meī – mina

ēgredior, gressus sum, gredī – välja minema või tulema

eius – gen. sg. sõnast is, ea, id

elefantus, ī m.f. – elevant

ēleganter – valitult, ilusalt, peenelt, viisakalt

ēlegantia, ae f. – elegantsus, peenus, hea maitse, laitmatus

ēligō, lēgī, lēctum, ere – (välja) valima

ēlocūtiō, ōnis f. – rääkimine, kõnelemine; väljendusviis

ēlūdō, lūsī, lūsum, ere – mänglema; kõrvale põiklema, lööki pareerima

ēmancipāti ō, ōnis f. – isiku vabastamine (v. vabanemine) paterfamilias’e võimu alt; vara või omandi üleandmine, loovutamine

ēmergō, mersī, mersum, ere – üles tõstma; ilmsiks tulema, ilmne olema

ēmittō, mīsī, missum, ere – välja, lahti laskma

emō, ēmī, ēmptum, ere – ostma

ēmptiō, ōnis f. – ostmine, ost; ostetud ese

ēmptor, ōris m. – ostja

enchīridion, iī n. – käsiraamat, õpik

endo arh. = in

endoque – kohe, otsemaid

enim – sest, ju, tõepoolest

I eō, iī (īvī), itum, īre - minema

II eō – abl. sg. sõnast is, ea, id

eōrum – gen. pl. sõnast is, ea, id

epistula, ae f. – läkitus, kiri

eques, equitis m.f. – ratsanik; pl. ratsavägi; ratsanike seisus

equus, ī m. – hobune

ergō – niisiis, järelikult, seega

errō, āvī, ātum, āre – eksima, ekslema

error, ōris m. – eksimine, eksitus, viga; teadmatus; üleastumine, süütegu

ērumpō, rūpī, ruptum, ere – välja paiskama; esile tulema või tungima

esse – vt sum, fuī, esse

et – ja, ning; ka; et ... et – nii ... kui ka

etenim – nimelt; ja tõesti

etiam – ka, samuti

etiamsī = etsī – kuigi, isegi

Euricianus, a, um – (läänegootide kuninga) Eurich’i

ēveniō, vēnī, ventum, īre – juhtuma, toimuma; tulenema, järgnema; lõppema

ēvocō, āvī, ātum, āre – välja või juurde kutsuma; ära viima

ex praep. c. abl. – seest, hulgast, -st, -lt

exaequō, āvī, ātum, āre – võrdsustama, võrdseks tegema (c. dat.)

exāminō, āvī, ātum, āre – kaaluma, kaalutlema, järele proovima

exanimō, āvī, ātum, āre – surmama; pass. surema, hinge heitma

exaudiō, īvī, ītum, īre – kuulama, kuulda võtma, tähele panema

excantō, āvī, ātum, āre – (välja) nõiduma, võluma

excēdō, cessī, cessum, ere – välja ulatuma, (esile) kerkima

excellō, –, –, ere – välja- või silma paistma

exceptiō, ōnis f. – vaie, vastuväide; erand, piiramine, lisatingimus

excidō, cidī, –, ere – (välja või alla) langema; avaldama

excipiō, cēpī, ceptum, ere – välja võtma; vabastama; saama; erandit tegema;

exceptō – välja arvatud, lisaks, peale selle

exclūdō, clūsī, clūsum, ere – mitte lubama; eemaldama, tagasi hoidma, välja arvama

exclūsīvē – välja arvatud

excruciō, āvī, ātum, āre – piinama

excūsō, āvī, ātum, āre – vabandama, õigustama

exemplum, ī n. – näide, näidis, eeskuju

exeō, iī (īvī), itum, īre – välja või ära minema, eemalduma, lahkuma; välja tulema; mööduma; vältima

exercitus, ūs m. – sõjavägi

exigō, ēgī, āctum, ere – täide või lõpule viima, teostama; veetma, elama; nõudma, sisse nõudma; mööduma

eximius, a, um – erandlik, eriline, erakordne, suurepärane

exīstimō, āvī, ātum, āre – hindama; pidama, arvama, mõtlema

exitium, iī n. – lõpp; hukk, hukatus, häving

exōrdium, iī n. – alge, algus; kõne sissejuhatus

expēnsum, ī n. – väljamakstud raha; kulu(d), väljaminek

expers, pertis – mitte osaline, mitte osa võttev; ilma (jäetud)

explānātor, ōris m. – seletaja, tõlgendaja

explicō, āvī (uī), ātum (itum), āre – laiali jaotama; lahti arutama, selgitama; välja aitama

explōrō, āvī, ātum, āre – välja uurima, teada saama

expōnō, posuī, positum, ere – välja panema; esitama, jutustama, kirjeldama

expressus, a, um – selge, ilmne

exprimō, pressī, pressum, ere – väljendama, kujutama

ex(s)istō, (s)titī, –, ere – välja tulema, ilmuma, osutuma; tekkima

exsolvō, solvī, solūtum, ere – tasuma, välja maksma

exstō, -, -, āre – esile v üle ulatuma; märgatav olema; (veel) olema

extendō, tendī, tēnsum (tentum), ere – pikendama; venitama, suurendama

extensīvus, a, um – laiendav

exter, a, um – väline; võõra-, välismaine

exterior, ius (comp. sõnast exter) – väline, väljaspoolne; võõra-, välismaine

externus, a, um – väline; välismaine, võõras

extinguō, tīnxī, tīnctum, ere – hävitama; pass. hävima

extorqueō, torsī, tortum, ēre – peale sundima; välja keerama või väänama, piinama

extrā praep. c. acc. – väljaspool, peale, välja arvatud, üle; adv. väljas, väljast; välja arvatud

extrāneus, a, um – väline; võõras

extraōrdinārius, a, um – erakorraline, ebaharilik, eriline

exūrō, ussī, ustum, ere – (ära) põletama, tuhastama

faber, brī m. – käsitööline, meister, sepp

fābula, ae f. – jutt, lugu, valm; kuuldus

faciēs, ēī f. – välimus; kuju, laad; nägu

facile – kergesti, hõlpsasti; kindlasti; hästi; meeleldi

facilis, e – kerge; mugav, sobiv; soodus; nobe, osav, leebe, lahke

facinus, noris n. – tegu, toiming; süütegu, kuritegu, roim

faciō, fēcī, factum, ere – tegema, sooritama, moodustama, looma

factiō, ōnis f. – tegemine, tegevus; vandenõu, mäss, mässuline rahvahulk; pooldajaskond, partei, rühmitis

factum, ī n. – tegu, tehtu, toiming; tõsiasi, fakt; toimimisviis

facultās, ātis f. – võimalus, võimalikkus; võime; vara

falcārius, iī m. – sirbi- või vikatitegija

falsārium, iī n. – valetamine, petmine

falsus, a, um – vale, väär, ekslik; võltsitud, võlts; alusetu, tühine

familia, ae f. – pere, kodakondsed (kaasa arvatud orjad); perekond, sugukonna (gens) osa, mis kannab ühist perekonnanime (cognomen)

familiāritās, ātis f. – hea tutvus, lähedus, tihe sõprus; lähedased; tuntus

fānum, ī n. – tempel, pühamu

fār, farris n. – okasnisu, nisuleib

farreātus, a, um – confarreatio teel abiellunud

farreum, ī n. – nisuleib

farreus, a, um – (okas)nisu-

fās n. – jumalik otsus, jumalik käsk; õigus või seadus

fascis, is m. – pl. nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp

fāstī, ōrum m. – kohtupäevad, päevad, mil preetor võis kohut mõista; kalender, milles olid ära märgitud tähtsad sündmused, pühad ja kohtupäevad

fateor, fassus sum, fatērī – tunnistama, üles tunnistama, omaks võtma; osutama, näitama, ilmutama

fax, facis f. – tõrvik

febris, is f. – palavik

Februarius, iī m. – veebruar

fēlīx, īcis adi. – õnnelik

fēmina, ae f. – subst. naine; adi. nais-, naise-

fēmineus, a, um – naissoost, naiste-

ferē – peaaegu

fermē – peaaegu, umbes; tavaliselt, enamasti, üldse, üldiselt

ferō, tulī, lātum, ferre – kandma, tooma; sallima, taluma; lubama;

ferre legem – seadust (välja) andma

ferrum, ī n. – raud; relv, mõõk

ferus, a, um – metsik, mets-; subst. fera, ae f. – metsloom, kiskja

festīnō, āvī, ātum, āre – kiirustama, ruttama

fideicommissum, ī n. – fideikomiss (testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmandale isikule)

fidēiubeō, iussī, iussum, ēre – oma au kanda võtma

fidēprōmitt ō, mīsī, missum, ere – pidulikult lubama oma au nimel

fidēs, eī f. – usk, lubadus

fīdūcia, ae f. – pant, tagatis, garantii, kindlustus; vastastikuse usalduse alusel näiliku müügina toimuv loovutamisakt

fīlia, ae f. – tütar

fīlius, iī m. – poeg

fīniō, īvī, ītum, īre – lõpetama, piirama, kindlaks määrama; pass. lõppema

fīnis, is m. – piir, lõpp

fīō, factus sum, fierī – tekkima, saama, juhtuma, sündima; olema

fīrmitās, ātis f. – kindlus, vastupidavus, tugevus

fīrmiter – kindlalt

fīrmitūdō, dinis f. = firmitas

fīrmō, āvī, ātum, āre – kindlustama, tugevdama; kinnitama, tõendama, väitma

fīrmus, a, um – kindel, tugev, kõikumatu; usaldusväärne

fiscus, ī m. – korv; rahalaegas, kassa; riigikassa; imperaatori erakassa (keisririigi ajal); raha, rahavaru

flāmen, minis m. – preester

flamma, ae f. – (tule)leek

Flāviānus, a, um – Flavius´e

flōreō, ruī, –, ēre – õitsema, õilmitsema

flōs, ōris m. – lill, õis; õitseaeg; noorus

flūmen, minis n. – jõgi

fluō, flūxī, fluctum, ere – voolama; levima; pärinema; arenema; kaduma

fodiō, fōdī, fossum, ere – kaevama, kaevandama

foedus, deris n. – liit, leping

fōns, fontis m. – allikas, läte; algallikas, lähtekoht, algus

fore = futūrus, a, um esse (inf. fut. sõnast sum)

fōrma, ae f. – vorm, kuju; välimus; laad

fōrmōsus, a, um – kaunis, ilus, võluv

fōrmula, ae f. – vorm, norm, mõõt, määr, seadus, alus, kava, skeem; leping; menetlus(vorm); eeskiri

forsitan – ehk, võibolla, vahest, ehk juhuslikult

fortāsse – ehk, võibolla, vahest; umbes

forte – ehk, juhuslikult

fortis, e – tugev, vapper, julge, tubli

fortiter – julgelt, karmilt, vaprasti

fortitūdō, dinis f. – vahvus, südikus, kartmatus

fortūna, ae f. – saatus, õnn

forum, ī n. – linna avalik väljak, turuplats, turg, koosolekuväljak, foorum; riikliku, poliitilise ja kohtuelu keskus, kohus

foveō, fōvī, fōtum, ēre – toetama, soodustama

Francus, ī m. – frank

frangō, frēgī, frāctum, ere – murdma, purustama

frāter, tris m. – vend

fraudulōsus, a, um – pahatahtlik, ülekohtune

fraus, fraudis f. – pettus, kelmus, ülekohus; kuritöö; pettuse läbi saadav kahju

frequēns, entis adi. – arvukas; rahvarikas; sage, sageli esinev või juhtuv, tavaline, alaline

frōns, frontis f. – otsaesine, otsmik, laup; esikülg

frūctuārius, iī m. – kasutusvaldaja

frūctuōsus, a, um – viljakas, tulus, kasulik

frūctus, ūs m. – vili, tulu

frūmentum, ī n. – teravili, vili

fūnis, is m. – köis

fruor, frūctus sum, fruī – kasu, tulu saama; nautima, kasutama

frūstrā – ekslikult, petlikult; tulemuseta, kasutult, asjatult; põhjuseta

frūx, frūgis f. – vili; tulemus, kasu

fugiō, fūgī, fugitum, ere – põgenema, ära jooksma; kaduma, otsa lõppema; vältima, eemale hoiduma; pääsema

fuī – vt sum, fuī, esse

fundāmentum, ī n. – alus, põhi

fundō, āvī, ātum, āre – rajama, alust panema

fundus, ī m. – maa, maatükk

fūnerātīcius, a, um – matuse-, matustega seotud

fungibilis, e – asendatav

fungor, fūnctus sum, fungī – täide viima, teostama

fūnus, neris n. – matmine, matus; põletamine

furiōsus, ī m. – märatseja, hullumeelne

Fūrius, a, um – Furius´e

I fūror, ātus sum, ārī – varastama

II furor, ōris m. – hullumeelsus, hullus; märatsemine, raev

fūrtum, ī n. – vargus

fūstis, is m. – kepp, vemmal, malakas

futūrus, a, um – tulevane, peatne

Gāius, ī m. – Gaius (jurist)

Gālātia, ae f. – Galaatia (maakond Väike-Aasias)

Gallia, ae f. – Gallia

Gallicus, a, um – gallia-

gallīnāceus, a, um – kana-; gallīnāceus gallus – kukk

I gallus, ī m. – kukk

II Gallus, ī m. – gallialane, gall

Garunna, ae f. – Garunna (jõgi Gallias, nüüdne Garonne)

gaudeō, gāvīsus sum, ēre – rõõmu tundma, rõõmus olema, rõõmustama

gelidus, a, um – väga külm, jääkülm

gemma, ae f. – vääriskivi, juveel, pärl

gener, erī m. – väimees

generālis, e – üldine, ühine

generō, āvī, ātum, āre – sünnitama, sigitama, looma, tegema; pass. sündima, tekkima

gēns, gentis f. – rahvas, hõim; sugu, liik

gentīlis, is m. – sugulane, samasse sugukonda kuuluv isik

genus, neris n. – sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu

Germānī, ōrum m. – germaanlased

gerō, gessī, gestum, ere – kandma; teostama, korda saatma

gestiō, ōnis f. – teostamine, täitmine

gignō, genuī, genitum, ere – sigitama, sünnitama; tekitama, põhjustama

gladius, iī m. – mõõk

glēba, ae f. – maapind, muld, põld; maatükk

glōria, ae f. – au, kuulsus

glossa, ae f. – ääremärkus, seletav märkus; seletuste kogu

gradus, us m. – aste, (au)kraad; positsioon, asend

Graecī, ōrum m. – kreeklased

Graecus, a, um – kreeka-

grānum, ī n. – tera, iva, terake

grātia, ae f. – arm, lahkus; mõju, tähtsus; abl. grātiā – pärast, tõttu, eesmärgil (c. gen.)

grātus, a, um – soovitav, vastuvõetav, eelistatav; meelepärane

gravis, e – raske; koormav, rõhuv; karm, range; tähtis, kaalukas, mõjuv

gravitās, ātis f. – raskus; suurus, tähtsus, kaal, jõud; väärikus, mõjuvus

Gregoriānus, a, um – Gregorius´e

grex, gregis m. – kari

gubernō, āvī, ātum, āre – tüürima (laeva); juhtima, valitsema

gustus, ūs m. – maitsmine, maitse

habeō, buī, bitum, ēre – omama; pidama

habitō, āvī, ātum, āre – elama, asuma, asustama

habitus, ūs m. – välimus; omadus, laad, seisukord, olukord; esinemisviis

hāctenus – siiamaani, siiani; niivõrd, niipalju

Hadriānus, ī m. – P. Aelius Hadrianus

haereō, haesī, haesum, ēre – kinnitatud olema; peatuma, viibima; lõppema, lakkama

harēna, ae f. – liiv

hārum – gen. pl. sõnast hīc, haec, hoc

Hastēnsius, iī m. – Hasta Regia elanik

haud – ei, mitte, sugugi mitte, mitte kuidagi

haustus, ūs m. – ammutamine

Helvētiī, ōrum m. – helveetslased

herba, ae f. – taim

hērēditārius, a, um – päranduse, päranduslik

hērēditās, ātis f. – pärandus

hērēs, ēdis m.f. – pärija; järeltulija, järglane

I hīc – siin; siis

II hīc, haec, hoc – see, tema; nüüdne, siinne

hinc – siit, sellest

historia, ae f. – ajalugu

hodiē – täna

homicīda, ae m.f. – tapja, mõrvar

homicīdium, iī n. – tapmine, mõrv

homō, minis m.f. – inimene; meesterahvas, mees

honestē – ausalt, korralikult, vooruslikult

honestus, a, um – austusväärne, lugupeetud, tähtis; aus, korralik; kõrgest soost

honor, ōris m. – au, austus, lugupidamine, auväärsus; auamet; pl. honōrēs – magistraadid, kõrged riigiametnikud

honōrārius, a, um – magistraatide, kõrgete ametnike

Hortēnsius, a, um – Q. Hortensius Hortalus’e

hostīlis, e – vaenulik, vaenlase-

hostis, is m. – võõras, välismaalane; (isamaa) vaenlane; vastane

hūc – siia; selleks; selleni, niivõrra

huius – gen. sg. sõnast hīc, haec, hoc

huiusmodī – niisugune, selline

hūmānitās, ātis f. – inimlikkus, haritus, kultuur

hūmānus, a, um – inimlik

humilis, e – madal, väike; harilik, lihtne; madala päritoluga

humus, ī f. – maa, maapind; muld

hypothēca, ae f. – pant, hüpoteek

hypothēcārius, a, um – pandi-, pandiga seotud

iaceō, cuī, citūrus, ēre – lamama, lebama, puhkama

iaciō, iēcī, iactum, ere – viskama, heitma; (peale) panema

iactō, āvī, ātum, āre – korduvalt viskama, paiskama; visklema, vaevlema;

se iactare – hooplema, kiitlema

iactūra, ae f. – kaotus, kahju

iactus, ūs m. – vise, viskamine; paiskamine

iam – juba

ibī – seal

ibīdem – sealsamas, samas kohas

idcircō – sellepärast, seetõttu, sel põhjusel

īdem, eadem, idem – seesama, sama

ideō – seepärast, sel põhjusel

idōneus, a, um – kõlblik, sobilik, kohane; suuteline, võimeline

igitur – seega, järelikult, niisiis; ent nüüd, nüüd aga, siis

ignis, is m. – tuli

īgnōrantia, ae f. – mitteteadmine, -tundmine, teadmatus, vilumatus, kogenematus

īgnōrō, āvī, ātum, āre – mitte teadma, tähele panemata jätma

ille, illa, illud – see, too; tema

illūstris, e – silmapaistev, lugupeetud; tähtis, kuulus

illūstrō, āvī, ātum, āre – valgustama; päevavalgele tooma, avastama, paljastama; selgitama; kiitma, ülistama

imāginārius, a, um – näiline, kujuteldav, ebatõeline

imbēcillitās, ātis f. – nõrkus, jõuetus; kindlusetus, võimetus; vastupidamatus

imitātiō, ōnis f. – jäljendamine, matkimine

immānis, e – hiiglasuur, tohutu

immittō, mīsī, missum, ere – (sisse või vahele) panema; lisama

immō – tõesti, tõepoolest; ja koguni;

immo vero – vähe sellest

immōbilis, e – liikumatu, kinnis-

immolō, āvī, ātum, āre – ohverdama, ohvriks tooma

immortālis, e – surematu; igavene, kadumatu

immūtābilis, e – muutumatu, püsiv, alatine

impartiō, īvī, ītum, īre = impertio

impediō, īvī (iī), ītum, īre – takistama, pidurdama, tõkestama, tagasi hoidma

impendō, pendī, pēnsus, ere – vastu või tagasi andma; tegema; pakkuma, esitama

imperātor, ōris m. – imperaator

imperium, iī n. – käsk, korraldus, eeskiri; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala

imperītus, a, um – vilumatu, kogenematu, asjatundmatu, mitte tundev

impertiō, īvī, ītum, īre – osaks saada laskma, osaks, üle või edasi andma; osaliseks tegema, kinkima

imperō, āvī, ātum, āre – käskima, valitsema, juhtima

impleō, plēvī, plētum, ēre – täitma, täiendama; teostama, täide viima, lõpetama

impōnō, posuī, positum, ere – sisse, peale panema või asetama, sisse tooma; rajama; lisama

importō, āvī, ātum, āre – sisse kandma, sisse vedama

improbō, āvī, ātum, āre – mitte heaks kiitma, mitte tunnustama; laitma; tagasi lükkama, sobimatuks pidama

improbus, a, um – halb, nurjatu, kõlvatu; alatu; autu

imprūdenter – ettenägematult, ettevaatamatult; teadmatusest, mõistmatult

impūbēs, beris adi. – ebaküps, alaealine; laste-

impūnē – karistamatult; karistamata; julgelt, kartmatult

in praep. c. acc. – sisse, -sse, peale, -le (kuhu?); vastu; -ks; vastavalt, kohaselt; praep. c. abl. – sees, -s, peal, -l (kus?)

inaestimābilis, e – hindamatu

inānis, e – tühi; sisutu, tühine; kasutu, tähtsusetu; põhjendamatu

incantō, āvī, ātum, āre – nõiasõnu lausuma, ära nõiduma

incendium, iī n. – tulekahju, põlemine

incertus, a, um – ebakindel; teadmatu; ebamäärane; kõikuv, kahtlev; segane

incestus, a, um – räpane, kõlvatu, kuritegelik

incidō, cidī, –, ere – juhtuma, sündima; tekkima

incipiō, cēpī, ceptum, ere – algama, alustama, hakkama; asuma; ette võtma

inchoō, āvī, ātum, āre – algama, alustama, hakkama

inclūdō, clūsī, clūsum, ere – sulgema; peitu jääma, peituma

inclūsīvē – kaasa arvatud

incōgnitus, a, um – tundmatu, võõras

incolō, coluī, cultum, ere – asustama, elama

inconveniēns, entis adi. – sobimatu, mittevastav; erinev

inconvenienter – sobimatult, mittevastavalt

incorporālis, e – kehatu

incrēmentum, ī n. – kasv, kasvamine, arenemine; suurenemine, juurdekasv

inculpātus, a, um – laitmatu, pahedeta, puhas

incumbō, cubuī, cubitum, ere – langema, laskuma

inde – sealt; siis, seepeale, siit alates; sellepärast, seetõttu

index, dicis m.f. – loend, nimestik, kataloog

indicō, āvī, ātum, āre – teatama, avaldama; osutama, viitama; paljastama

indictus, a, um – mainimata, ütlemata; ära kuulamata, läbi arutamata;

condemnare indictā causā – ülekuulamiseta süüdi mõistma

indigeō, guī, –, ēre – mitte omama, puudu olema, puuduma; vajama; nõudma

īnfāmia, ae f. – autus, häbi(stus)

īnfāns, antis m.f. – (väike) laps

īnfantia, ae f. – lapseiga

īnferī, ōrum m. – surnud, manala elanikud

īnferior, ius – alumine, madalam; hilisem

īnferō, intulī, illātum, īnferre – sisse või peale kandma, tooma, viima; matma; juurde panema

īnfīnītē – lõpmatult, lõputult; üldiselt

īnfīnītum, ī n. – lõpmatus, mõõtmatu suurus

īnfīrmus, a, um – nõrk, jõuetu, haige; ebakindel, mõjutu, tähtsusetu

īnflammō, āvī, ātum, āre – põlema panema, süütama

īnflīgō, flīxī, flīctum, ere – (pihta) lööma, tõukama; tegema, tekitama; määrama

īnfrā praep. c. acc.; adv. – all (pool), alla (poole)

ingenuus, a, um – päris-, kodumaine, kohalik; loomulik; vabana sündinud, suursuguse päritoluga; üllas; subst. ingenuus, ī m. – vaba inimene

ingravēscō, –, –, ere – raskemaks, tõsisemaks, tugevamaks, halvemaks muutuma

inhaereō, haesī, haesum, ēre – kinnituma, haakuma, küljes olema

iniectiō, ōnis f. – peale panemine

inimīcus, ī m. – vaenlane, vastane

inīquitās, ātis f. – ebavõrdsus, vaenulikkus; ebaõiglane tegu

inīquus, a, um – ebaõiglane, ülekohtune, ebavõrdne

initium, iī n. – algus

iniūria, ae f. – ülekohus, õigusrikkumine, ebaseaduslikkus

iniūstitia, ae f. – ebaõiglus, õigusetus, ülekohus

iniūstus, a, um – ebaõig(lan)e, ülekohtune

innītor, nīxus (nīsus) sum, nītī – rajanema, põhinema, tuginema; sõltuma

innocēns, entis adi. – süütu, aus; omakasupüüdmatu; kahjutu, ohutu

innōminātus, a, um – nimetu

innovō, āvī, ātum, āre – uuendama

innumerābilis, e – loendamatu

inp- = imp-

inquit impers. – ütleb, ütles

īnscrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – sisse või peale kirjutama

īnserō, sēvī, situm, ere – sisendama, juurutama

īnsidiae, ārum f. – varitsuskoht; salasepitsus, kavalus, õelus; pettus

īnsidior, ātus sum, ārī – varitsema, luurama (c. dat.)

īnsīgne, is n. – tunnus

īnsitus, a, um – sünnipärane, juurdunud, omane; tulenev

īnspiciō, spēxī, spectum, ere – (sisse või peale) vaatama; vaatlema, silmitsema; järele kuulama, selgitama

īnstituō, stituī, stitūtum, ere – asetama, paigutama; otsustama, määrama; korda seadma, sisse viima; asutama, rajama

īnstitūtiō, ōnis f. – korraldus, korrastus; tava; õpetus

īnstitūtum, ī n. – määrus, korraldus, komme

īnstrūctiō, ōnis f. – ehitamine, üles- või kordaseadmine

īnstrūmentum, ī n. – (töö)riist, vahend, abinõu; tunnistus, dokument, tõend

īnsula, ae f. – saar

īnsuō, suī, sūtum, ere – sisse õmblema

integer, gra, grum – puutumatu, puutumata; terve; tegemata

intellectuālis, e – mõistuspärane, mõistuslik, vaimne

intellēctus, ūs m. – arusaamine, mõistmine; kujutlus, mõiste

intellegentia, ae f. – arusaamine, taip, mõistus

intellegō, lēxī, lēctum, ere – mõistma, teadma, aru saama; käsitama

intendō, tendī, tentum, ere – taotlema; väitma, tõestada püüdma

intentiō, ōnis f. – kavatsus, tahe; eesmärk

inter praep. c. acc. – keskel, vahel, seas

intercēdō, cessī, cessum, ere – (keskel) asetsema, olema

interdīcō, dīxī, dictum, ere – ära ütlema; keelama

interdictiō, ōnis f. = interdictum, ī n. – keeld, keelamine; interdikt, preetori esialgne otsus

interdum – mõnikord, vahel; vahepeal, sel ajal

interficiō, fēcī, fectum, ere – tapma, surmama

intericiō, iēcī, iectum, ere – vahele panema või heitma; takistama

interim – esialgu, selleks korraks; vahepeal

interitus, ūs m. – hukatus, hukk, häving

internus, a, um – sisemine, seesmine; kohalik

interpres, pretis m.f. – vahendaja, läbirääkija; tõlgendaja, seletaja

interpretātiō, ōnis f. – seletus, tõlgendus

interpretor, ātus sum, ārī – tõlgendama, seletama

interrex, rēgis m. – riigi ajutine valitseja interreegnumi ajal (ajavahemik ühe valitseja surmast või loobumisest uue valitseja ametisse astumiseni)

interrogātiō, ōnis f. – küsitlemine, ülekuulamine; järeldus

interrogō, āvī, ātum, āre – küsima; küsitlema; üle kuulama; kohtusse kaebama, süüdistama

interrumpō, rūpī, ruptum, ere – katkestama, häirima

intersum, fuī, esse – olema, kohal või juures olema, osa võtma; erinev olema; vahel olema;

impers. interest – on tähtis, oluline;

rebus divinīs interesse – jumalateenistusi pidama

interveniō, vēnī, ventum, īre – vahele astuma või tulema; juurde tulema, ilmuma; katkestama; juhtuma, toimuma

intestābilis, e – tunnistajaks mitte olla võiv või sobiv; autu, alatu

intestātus, ī m. – testamendi tegemata jätnud isik

intolerābilis, e – väljakannatamatu, talumatu

intrā praep. c. acc. – sees, seespool

intrōdūcō, dūxī, ductum, ere – sisse tooma või viima; sisse juhtima

inūtilis, e – kasutu, kõlbmatu

invādō, vāsī, vāsum, ere – sisse tulema või tungima

inveniō, vēnī, ventum, īre – leidma; välja mõtlema, leiutama, looma

inventārium, iī n. – loend, kataloog; inventarinimestik, (vallas)varaloend; inventar, vallasvara

inventor, ōris m. – leiutaja, looja;

inventor legis – seaduseandja

inveterātus, a, um – juurdunud, vana

invicem – vaheldumisi, kordamööda; vastastikku; teiselt poolt, vastu(pidi)

invītus, a, um – vastu tahtmist, vastumeelselt

ipse, ipsa, ipsum – ise; just, otse; nimelt

īra, ae f. – viha, tigedus, raev, ägedus

irrefragabiliter – kindlalt, vankumatult

irrīsor, ōris m. – pilkaja, mõnitaja

irrogō, āvī, ātum, āre – määrama, peale panema, mõistma; ette panema

is, ea, id – see, tema

Isaias, ae m. – Jesaja

Isidorus, ī m. – Isidorus Sevillast (hispaania õpetlane ja kirjanik, Sevilla peapiiskop)

iste, ista, istud – see, too (sinu)

ita – nii, nõnda, niimoodi; niivõrd

Italia, ae f. – Itaalia

Italicus, a, um – itaalia-

itaque – ja nii, niisiis, järelikult, seega

item – samuti, samal viisil; ka

iter, itineris n. – tee, kõnni- v käigutee; läbimineku õigus

iubeō, iussī, iussum, ēre – käskima

iūcundus, a, um – rõõmustav, meeldiv; lahke

iūdex, dicis m. – kohtunik; otsustaja, hindaja

iūdicātum, ī n. – kohtuotsus

iūdiciārius, a, um – kohtulik, kohtu-

iūdicium, iī n. – kohus, kohtulik juurdlus; kohtuprotsess; kohtuvõim, kohtunikuamet; kohtuotsus

iūdicō, āvī, ātum, āre – õigust mõistma, kohut mõistma, otsustama

Iūlius, a, um – Iulius´e

iūmentum, ī n. – veoloom

iungō, iūnxī, iūnctum, ere – ühendama, liitma; lisama

Iūniānus, a, um – Latīni Iūniānī – liik vabakslastuid, kes vabastati Lex Iunia Norbana alusel

Iuppiter, Iovis m. – Jupiter

iūriscōnsultus, ī m. – jurist, õigusteadlane, seadusetundja

iūrisdictiō, ōnis f. – õigusemõistmine tsiviilasjades; tsiviilasju ajav kohturingkond, kohtuvõim

iūrisprūdentia, ae f. – õigusteadus

iūs, iūris n. – õigus; eesõigus, privileeg; voli;

iūs dīcere – kohut pidama

iūsiūrandum, iūris iūrandī n. – vanne

iussus, ūs m. = iussa, ōrum n. – käsk, korraldus, otsus

Iūstiniānus, a, um – Justinianus’e

iūstitia, ae f. – õiglus; õigus

iūstō, āvī, ātum, āre (iūstor, ātus sum, ārī) – kohandama, korraldama, täpsustama, reguleerima

iūstus, a, um – õiglane, õige, seaduslik

iuvenis, is m.f. – noor, nooruk

iuventūs, ūtis f. – noorus, noorusaeg

iuvō, iūvī, iūtum, āre – aitama, abistama, toetama, soodustama

iuxtā praep. c. acc. – otse kõrval, juures, ääres; järele, otse pärast; lähedal, peaaegu; eel; adv. lähedal(e), kõrval(e); seejärel; samuti

Kalendae, ārum f. – kalendid (kuu 1. päev, lüh Kal.)

Labeō, ōnis m. – M. Antistius Labeo (jurist)

labōriōsus, a, um – töökas; vaevaline

labōrō, āvī, ātum, āre – pingutama, töötama; kulutusi tegema

Laeca, ae m. – M. Laeca (Catilina kaaslane)

laedō, sī, sum, ere – vigastama, kahjustama, solvama; ülekohut tegema

Laelius, iī m. – G. Laelius (Scipio Africanuse sõber)

lapillus, ī m. – kivi; vääriskivi, pärl

lāpsus, ūs m. – libisemine; vääratus, eksitus

lateō, tuī, –, ēre – märkamatuks või varju jääma; peituma, varjus olema

Latīnus, ī m. – latiin, Latiumi elanik

lātor, ōris m. – esitaja, looja, autor

latrō, ōnis m. – (tee)röövel

latrōcinium, iī n. – röövimine; röövjõuk

latrōcinor, ātus sum, ārī – röövliks olema; röövima

lātus, a, um – lai; jäme, raske

laudō, āvī, ātum, āre – kiitma, ülistama

laus, laudis f. – kiitus, ülistus, austus

lavō, lāvī, lautum, āre – pesema

laxē – avaralt; vabalt, piiramatult; sundimatult

lēctiō, ōnis f. – lugemine; lugem, lektüür

lectus, ī m. – voodi, ase

lēgālis, e – seaduslik

lēgātārius, ī m. – legataar, annakusaaja

lēgātum, ī n. – legaat, annak

lēgātus, ī m. – saadik, legaat; asevalitseja abi provintsis; asevalitseja (impeeriumi ajal)

legiō, ōnis f. – leegion; sõjavägi

lēgispositīvus, a, um – seadusandlik

lēgitimātiō, ōnis f. – seadustamine

lēgitimus, a, um – seaduslik, õiguslik

I lēgō, āvī, ātum, āre – (saadikuna) saatma; pärandama; määrama (testamendiga)

II legō, lēgī, lēctum, ere – lugema; (välja) valima

lentē – aeglaselt, pikkamööda

levis, e – kerge; tähtsusetu

levitās, ātis f. – kergus; iseloomutus, kergemeelsus

lēx, lēgis f. – seadus, seaduseelnõu; reegel, korraldus, kohustus, kokkulepe

libellus, ī m. – raamatuke, nimestik, kiri, avaldus, teade

I līber, era, erum – vaba

II liber, brī m. – raamat, kirjandusteos; nimekiri, kataloog; kiri

līberālis, e – õilis, üllas; vabale inimesele sobiv

līberālitās, ātis f. – väärikus, õilsus, headus; heldus, heatahtlikkus

līberī, ōrum m. – lapsed

līberō, āvī, ātum, āre – vabastama, vabaks mõistma

līberta, aē f. – vabakslastud naisori, vabakslastu

lībertās, ātis f. – vabadus; vaba kodaniku õigus; sõltumatus

lībertīnus, ī m. – vabakslastu, libertiin

libitum, ī n. – suva, heaksarvamine

lībra, ae f. – kaal; rooma nael (327, 45 g)

lībrālis, e – kaalu-; kaalutav

lībripēns, pendis m. – kaalumees

licentia, ae f. – vabadus, voli, luba, sõltumatus

licet, cuit, ēre – impers. on lubatud, võib, tohib

lictor, ōris m. – liktor, auvaht (ihu- ja surmanuhtluse õigust sümboliseerivat kirvega kepikimpu (fascis) kandev kõrgema ametniku saatja avalikul esinemisel; diktaatoril oli saatjaks 24, konsulil 12, preetoril 6 liktorit, kes tegid neile rahva seas teed, nõudsid vajalikku austust ja viisid täide nende poolt määratud karistused)

līnea, ae f. – joon, kriips

lingua, ae f. – keel

liquet – impers. on selge

līs, lītis f. – tüli, riid, pahandus; kohtuprotsess, tüliasi; tüliküsimus; vaidlusalune objekt kohtuprotsessis

lītigō, āvī, ātum, āre – tülitsema, riidlema; protsessima, kohtus käima

litō, āvī, ātum, āre – ohverdama, lepitusohvrit tooma

litterae, ārum f. – kirjandus, teadus; kirjalik dokument

lītus, toris n. – rannik, kallas

locātiō, ōnis f. – paigutamine, rendile andmine, väljaüürimine; rendileping

locō, āvī, ātum, āre – paigutama, rendile andma, välja rentima

locuplēs, ētis – rikas, jõukas; külluslik

locus, ī m. – koht; seisund, positsioon; seisus

longē – pikalt, kaugelt, kaugel(e); eemal(e); kaua; ulatuslikult, põhjalikult

longus, a, um – pikk

loquor, locūtus sum, loquī – ütlema, rääkima, kõnelema

lucrātīvus, a, um – kasutoov; kasuna saadud, võidetud

lucrīfaciō, fēcī, factum, ere – kasu v tulu saama; võitma

lucrum, ī n. – kasu, tulu

luctor, ātus sum, ārī – võitlema; pingutama, püüdma; vastu panema; kasu saama

lūdus, ī m. – mäng; vaatemäng, etendus; kool

lūmen, minis n. – valgus

luō, luī, luitūrus, ere – pesema; kannatama, kannatusega lunastama

lupus, ī m. – hunt

lūx, lūcis f. – valgus; päev; elu

Macedonia, ae f. – Makedoonia

māchina, ae f. – masin, seadeldis

māchinor, ātus sum, ārī – välja mõtlema, sepitsema

Maecēnās, ātis m. – C. Cilnius Maecenas (keiser Augustuse sõber ja nõuandja, luuletajate Horatiuse, Vergiliuse jt toetaja)

Maeciānus, a, um – Maecius’e

magicus, a, um – maagiline, nõia(kunsti)-, nõidus-

magis – enam, rohkem; pigem, ennem

magister, trī m. – ülem, valitseja, juhataja, pea; õpetaja

magistra, ae f. – õpetaja

magistrātus, ūs m. – magistraat, (kõrge) riigiametnik

magnificus, a, um – suurepärane, suurejooneline, tore

magnitūdō, dinis f. – suurus; tähtsus, kaal; tugevus, jõud, võim

magnus, a, um (comp. māior, ius; superl. maximus, a, um) – suur, avar, tähtis, võimas

magus, ī m. – maag, nõid, preester (pärslastel)

māiestās, ātis f. – valitseja, majesteet; kõrgema riigivõimu esindaja

māior, māius (comp. sõnast magnus) – suurem, vanem; subst. pl. māiōrēs, um m. – esivanemad

maleficium, iī n. – süü-, kuritegu, õigusrikkumine

malitia, ae f. – halbus, nurjatus, halb toimimisviis; kuritegu

malleolus, ī m. – väike haamer; süütenool

malum, ī n. – pahe, õnnetus, häda

malus, a, um (comp. peior, peius; superl. pessimus, a, um) – paha, halb, vale

mancipātiō, ōnis f. – mantsipatsioon, näilik müük, vormiline pidulik võõrandamistehing tunnistajate ja kaalumehe juuresolekul

mancipium, iī n. – (mancipātiō teel saadud) omandiõigus, omand, valdus

mancipō, āvī, ātum, āre – käega võtma; oma valdusse võtma; vormiliselt omandiks üle andma, müüma

mandātum, ī n. – käsk, käsund; käsundusleping

mandō, āvī, ātum, āre – käskima; käsku, käsundit andma

māne – hommik; hommikul

maneō, mānsī, mānsum, ēre – jääma, püsima

mānēs, ium m. – surnute hinged, surnud, vaimud; allmaailm, manala

manifēstus, a, um – avalik, ilmne, avalikuks tulnud

manūmissiō, ōnis f. – vabaks laskmine, (orja) vabastamine

manūmittō, mīsī, missum, ere – vabaks laskma, orja võimu alt vabastama

manus, ūs f. – käsi; jõud; võim, voli

mare, is n. – meri

marītus, ī m. – abielumees, abikaasa

Martiālēs, ium m. – Marsi preestrid

Mārtius, a, um – Marsi, Marsisse puutuv

mās, maris m. – mees

masculīnus, a, um – mehe-, mehelik

masculus, a, um – mees-, mehe-; mehine, vapper; subst. masculus, ī m. – mees, meesterahvas

māter, tris f. – ema;

māterfamiliās – pereema

mātertera, ae f. – ema õde, tädi

mātrimōnium, iī n. – abielu

Mātrona, ae f. – Matrona (jõgi Gallias, nüüdne Marne)

mātruēlis, is m. – onupoeg (ema poolt)

mātūritās, ātis f. – küpsus, valmidus; arenemine; täiuslikkus

maximē – kõige enam, väga suurel määral, eriti, väga

mē – acc. ja abl. sõnast ego

medicāmen, minis n. – arstim, ravim, ravivahend; salv

medicīna, ae f. – arstiteadus, meditsiin; ravim, arstim

medicus, ī m. – arst

mediocritās, ātis f. – kesktee, mõõdukus

medius, a, um – keskmine, keskne; vahepealne

melior, melius – vt bonus

membrum, ī n. – liige

memor, oris adi. – hea mäluga; täpne

memoria, ae f. – mälu, mälestus

mendācium, iī n. – vale, pettus, väljamõeldis

mēns, mentis f. – mõtlemine, meel, vaim

mēnsis, is m. – kuu

mēnsūra, ae f. – mõõt, määr

mercātor, ōris m. – kaupmees

mercēs, ēdis f. – tasu, maks, palk

mereō, ruī, ritum, ēre – väärt olema, ära teenima

merīdiēs, ēī m. – keskpäev, lõuna

meritō – teenitult, õigusega

merx, mercis f. – kaup, asi

mēta, ae f. – lõpp, eesmärk; (ajaline) limiit

metallum, ī n. – metall; kaevandus, kivimurd; kaevandustöö

mētior, mēnsus sum, īrī – mõõtma; hindama, määrama

metus, ūs m. – kartus, hirm, mure; hädaoht, ähvardus, kardetav olukord

meus, a, um – minu (oma)

mihī – dat. sõnast ego

mīles, litis m. – sõdur, sõjaväelane; sõjavägi

mīlitia, ae f. – väeteenistus; sõjaretk; sõjavägi

Minicius, a, um – Minicius’e

minimē – kõige vähem, väga vähe;

minimē saepe – väga harva; üldsegi mitte; vähemalt

minimus, a, um – vt parvus

I minor, minus – vt parvus

II minor, ātus sum, ārī – osutama, viitama

mīrāculum, ī n. – ime

misceō, miscuī, mixtum, ēre – segama; ühendama, liitma

missiō, ōnis f. – saatmine, lähetamine, vabastamine

mittō, mīsī, missum, ere – saatma

mōbilis, e – liikuv

moderātē – mõõdukalt, arukalt

modo – ainult, vaid

modus, ī m. – viis, laad, moodus

molestus, a, um – raske, koormav, rusuv

mōmentum, ī n. – moment, silmapilk, hetk

monumentum, ī n. – mälestusmärk, -sammas, monument

mora, ae f. – viivitus, paus, vaheaeg; ajavahemik; takistus

morbus ī m. – haigus, tõbi

morior, mortuus sum, morī (part. fut. morītūrus) – surema; hukkuma, hääbuma

mors, mortis f. – surm

mortālis, e – surelik, kaduv, mööduv, ilmalik, ajalik

mortuus, a, um – surnud

mōs, mōris m. – komme, tava, harjumus; seadus, eeskiri

mōtus ūs m. – liikumine; meeleliigutus; aje, hoog; mäss, ülestõus; äraminek

moveō, mōvī, mōtum, ēre – liikuma panema, liigutama; järele mõtlema, kaalutlema; mõju avaldama; põhjustama; alustama; eemaldama

mulier, eris f. – naine; abielunaine

multiplex, plicis – mitmekesine või -külgne; palju-; paljutähenduslik; muutlik, keeruline

multitūdō, dinis f. – hulk, rohkus, mass; lihtrahvas

multō – palju, märksa, tunduvalt; täiesti, hoopis;

multō magis – palju rohkem

multus, a, um – rohke; haril. pl. multī, ae, a – paljud

mūlus, ī m. – muul

mundus, ī m. – maailm, maa(kera)

mūnicipālis, e – munitsiipiumi-, linna-

mūnicipium, iī n. – munitsiipium (omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis, välja arvatud Rooma linn), vabalinn

mūniō, īvī (iī), ītum, īre – kindlustama, kaitsma; (teed) rajama, käidavaks tegema, korras hoidma

mūnītus, a, um – kindlustatud, kindel, ohutu

mūnus, neris n. – kohus, kohustus; (sõjaväe) teenistus

mūrus, ī m. – müür

mūtābilis, e – muutlik, heitlik

mūt ō, āvī, ātum, āre – muutma, muutuma

mūtus, a, um – tumm, kõnevõimetu

mūtuum, ī n. – vastastikkus, mõlemapoolsus; muutlaen

mūtuus, a, um – laenu-, võlgu võetud, laenatud; vastastikune, mõlemapoolne

nam – sest, sellepärast et, nimelt

namque – ju, sest ju; nimelt, tõesti

nancīscor, nactus sum,

nancīscī – saama, saavutama

nārrātiō, ōnis f. – jutustus, lugu; nõudlus, nõue

nāscor, nātus sum, nāscī – sündima, tekkima

nātālis, e – sünni-; kodu-

nātiō, ōnis f. – hõim, rahvas

nātūra, ae f. – loodus, laad, olemus; loomus, iseloom

nātūrālis, e – looduslik, loomulik

nātūrāliter – loomulikult, loomupäraselt

nāvigō, āvī, ātum, āre – laevaga sõitma, purjetama

nāvis, is f. – laev

nē – adv. ära, ärge, ärgem, ärgu; conct. et ei, selleks et ei, et mitte

-ne – kas

nec = neque

necessārius, a, um – vajalik, nõutav; paratamatu, vältimatu

necesse – tarvilik; impers. necesse est – on hädavajalik, vältimatu, möödapääsmatu, paratamatu

necessitās, ātis f. – hädavajalikkus, tarvidus, sund

necō, āvī, ātum, āre – tapma

nefās n. – ülekohus, ebaseaduslikkus

nefāstī, ōrum m. – ametivabad päevad, pühapäevad; päevad, mil ametiasutused olid suletud (keelatud oli pidada koosolekut, kohtuistungit jne)

neglegō, lēxī, lēctum, ere – tähelepanuta või hooletusse jätma, ükskõikne olema, mitte hindama, halvustama

neglentia, ae f. – hoolimatus, hooletus

negō, āvī, ātum, āre – eitama; salgama; keelduma, tagasi lükkama

negōtiātiō, ōnis f. – äri, tehing

negōtium, iī n. – tegevus, toiming, töö, tehing; raskus, vaev, tüli; olukord; (sõjaline) ettevõtmine

nēmō, minis (gen. ka nullīus) – ei keegi, mitte keegi

nepōs, ōtis m. – lapselaps (poja- või tütrepoeg), järeltulija, järglane

neptis, is f. – lapselaps (poja- või tütretütar)

neque – ei, mitte; ja ei, ega, ka mitte

nervus, ī m. – soon, rihm, ahelad, vangla

neuter, tra, trum – mitte kumbki

nēve – ja mitte, või ei

nex, necis f. – tapmine, mõrvamine, hukkamine

nexus, ūs m. – kohustus, võlakohustus, orjus võla mittemaksmise pärast

nihil = nīl – mitte midagi, mitte miski

nihilōminus – mitte sugugi vähem, sellest hoolimata, siiski

nihilum, ī n. – mitte miski

nimius, a, um – suurim, ülim

nisi – kui ei, kui mitte

nōbilis, e – tuntud, kuulus; suursugune, kõrgest soost, ülik

nōbīs – dat. ja abl. pl. sõnast nōs

noceō, cuī, citum, ēre – kahju tegema, kahjustama, rikkuma, vigastama

nocturnus, a, um – öine

nōlī, nōlīte – ära, ärge

nōlō, nōluī, nōlle – mitte tahtma

nōmen, minis n. – nimi, nimetus; võlaleping;

nōmen facere – võlgu andma

nōminātim – nimeliselt; sõnaselgelt

nōminātiō, ōnis f. – nimetamine, määramine

nōminō, āvī, ātum, āre – nimetama; määrama, esitama; süüdistama

nōn – ei, mitte

nōndum – veel mitte

nōnnumquam – vahel, mõnikord

nōrma, ae f. – reegel, juhis, norm, määr

nōs, nostrī (nostrum) – meie

nōscō, nōvī, nōtum, ere – tundma (õppima), teadma

noster, tra, trum – meie (oma)

nota, ae f. – märk, tähis; märkus; märguanne

notātus, a, um – häbimärgistatud, kahtlustatav

nōtitia, ae f. – teadmine, tundmine; kuulsus; mõiste, kujutlus

notō, āvī, ātum, āre – (üles)märkima; märkama, tähele panema

nōtus, a, um – tuntud, teatud, tuttav

novātiō, ōnis f. – uuendamine, uuendus

noverca, ae f. – võõrasema, kasuema

novus, a, um – uus, noor, värske

nox, noctis f. – öö, ööaeg

noxa, ae f. – kahju; süü, eksimus; karistus, karistamine

noxia, ae f. – süü, eksimus, kuritegu; kahju

nūbilus, a, um – pilvine; kurb, õnnetu; ebasoodne

nūbō, nūpsī, nūptum, ere – abielluma, mehele minema

nūdus, a, um – paljas, alasti

nūllus, a, um – mitte ükski, mitte mingi

num – kas tõesti, ega ometi; nüüd

nūmen, minis n. – viibe, märguanne; jumala tahe, (jumalik) vägevus

numerō, āvī, ātum, āre – loendama, üle lugema

numerus, ī m. – arv, hulk; tähtsus, positsioon

nummus, ī m. – rahatükk, münt;

nummorum vīs et potestas – müntide ostujõud, rahakurss

numquam – mitte kunagi, ei iialgi

nunc – nüüd

nūncupātiō, ōnis f. – avalik või pidulik nimetamine, pärijaks nimetamine, pidulik tõotus

nūncupō, āvī, ātum, āre – nimetama, tunnistajate juuresolekul pärijaks nimetama; pidulikult teatama

nūndinum, ī n. – turupäev

nūntium, iī n. – sõnum, teade

nūntius, iī m. – teataja, käskjalg; teade, sõnum

nūpta, ae f. – naine, abikaasa; pruut, mõrsja

nuptiae, ārum f. – pulmad, kihlus, abielu

nurus, ūs f. – minia, noor naine

nusquam – mitte kusagil; ei kuhugi

nūtriō, īvī (iī), ītum, īre – imetama, toitma, söötma; (üles) kasvatama; hoolitsema, kaitsma

ob praep. c. acc. – ees; vastu; tõttu, pärast, jaoks; eest

obiciō, iēcī, iectum, ere – ette või vastu viskama; saagiks andma või jätma

obiectum, ī n. – objekt, asi või ese, millele on suunatud subjekti tegevus või tunnetus

obiectus, a, um – vastas-, vastasolev, -asetsev

obligātiō, ōnis f. – obligatsioon, kohustus, sidumine

obligō, āvī, ātum, āre – siduma, kohustama

oblīterō, āvī, ātum, āre – unustama

obrogō, āvī, ātum, āre – (seadust) tühistama või muutma

obscūrē – pimedalt, ähmaselt, ebaselgelt

obsequium, iī n. – kuulekus, allumine; abivalmidus

observō, āvī, ātum, āre – tähele panema, märkama, jälgima, vaatama, silmas pidama

obsideō, sēdī, sessum, ēre – sisse, ümber piirama, ümbritsema; valdama, hõivama; luurama, varitsema

obtemperātiō, ōnis f. – alistumine, kuuletumine

obtineō, tinuī, tentum, ēre – valdama, omama, hõivama; arvestama

obvāgulō, avī, atum, are – karjuma, kisama

obveniō, vēnī, ventum, īre – osaks saama v langema, juhtuma

occāsiō, ōnis f. – soodus hetk või võimalus; tõuge, ajend, põhjus

occāsus, ūs m. – loojang; langemine, hukk, häving, lõpp, surm

occīdō, cīdī, cīsum, ere – tapma, surmama, hukkama, hävitama

occupātiō, ōnis f. – vallutamine, haaramine

occupō, āvī, ātum, āre – vallutama, haarama

occurrō, currī, cursum, ere – vastu jooksma või sööstma; tulema; ette astuma, esinema; vastama

oculātus, a, um – nägev, (pealt)nägija

oculus, ī m. – silm, pilk, vaade

offerō, obtulī, oblātum, offerre – vastu kandma või viima, esitama, näitama; ette panema, pakkuma; andma, osutama, tegema; vannet andma

officiō, fēcī, fectum, ere – takistama, segama

officium, iī n. – kohustus, kohus; teenistus, amet, tegevus

oleum, ī n. – (oliivi)õli

ōlim – kunagi, kord, vanasti; ammu; edaspidi; mõnikord; harilikult

omissus, a, um – mainimata, välja, vahele jäetud

omittō, mīsī, missum, ere – välja, vahele või tähelepanemata jätma

omnimodō – igati, kõigiti

omnīnō – täiesti; üldse, üldiselt; tervikuna; igatahes, muidugi

omnis, e – iga, kogu, kõik, terve

onerōsus, a, um – koormav, rõhuv

onus, oneris n. – koorem, koormus

opera, ae f. – töö, vaev, tegevus; hool; teene

operor, ātus sum, ārī – töötama, tegevuses olema, tegelema

opifex, ficis m. – valmistaja, tegija, meister

opīniō, ōnis f. – arvamus

oportet, tuit, –, ēre – impers. peab, tuleb, on vaja

oppidum, ī n. – linn

oppōnō, posuī, positum, ere – ette või vastu asetama või panema; ees hoidma; vastu seadma, vastandama

opportūnitās, ātis f. – sobivus, sobiv hetk või juhus, soodus asjaolu, paremus, eelis

oppositus, a, um – vaenulik; vaenujalal

opprimō, pressī, pressum, ere – kallale tungima, ründama; tabama; rõhuma, alla suruma, ahistama

oppūgnātiō, ōnis f. – rünnak, ründamine

(ops), opis f. – jõud, võim, vägi; abi toetus, kaitse

optimās, ātis m. – aristokraat; pl. optimātēs – aristokraatide partei, optimaadid

optimē – superl. sõnale bene

optimus, a, um – vt bonus

I opus n. – opus est – on tarvis, on vaja

II opus, operis n. – tegu, töö; vaev; toode, ehitis, seade

ōrātiō, ōnis f. – kõne; keel, sõnad; kõnekunst; esinemine

orbis, is m. – ring, sõõr; maailm

ōrdinārius, a, um – korra- või harjumuspärane, harilik

ōrdinō, āvī, ātum, āre – rivistama; järjestama; korraldama, korrastama

ōrdō, dinis m. – kord, rida, seisus

orīginārius, a, um – (esi)algne, originaarne

orīgō, ginis f. – algupära, päritolu

orior, ortus sum, īrī – algama, algust saama; nähtavale ilmuma; tekkima; pärit olema, sündima

ōrō, āvī, ātum, āre – kõnelema, rääkima; ette kandma, arutama

I ōs, ōris n. – suu; keel, kõne; nägu

II os, ossis n. – luu, kont

ōsor, ōris m. – vihkaja, vihane inimene

ostendō, tendī, tentum (tensum), ere – näitama; osutuma; lubama

pācificus, a, um – rahu loov või sobitav, lepitav; häirimatu

pacīscor, pactus sum, pacīscī – kokku leppima või rääkima, kokkulepet sõlmima; välja tingima; vahetama

I pācō, āvī, ātum, āre – rahu looma; alistama, alla heitma

II pacō, –, –, ere – kokku leppima, kokkulepet sõlmima

pactum, ī n. = pacti ō, ōnis f. – pakt, leping, kokkulepe

paene – peaaegu

paenitentia, ae f. – kahetsus, kahetsemine

palam praep. c. abl. – ees, juures, juuresolekul; adv. avalikult; üldtuntud

Palātium, iī n. – Palatium (küngas ja linnaosa Roomas, keisrite elukoht)

pānis, is m. – leib

Papīriānus, a, um – Papirius´e

Papius, a, um – Papius’e

pār, paris – võrdne, samasugune

parcō, pepercī (parsī), parsūrus, ere – kokkuhoidlik olema, (kokku) hoidma, säästma; hoiduma; jätma, loobuma

parēns, entis m.f. – vanem, isa, ema

pāreō, ruī, ritum, ēre – kuuletuma; kohanema; järgima

pariēs, etis m. – sein

pariō, peperī, partum, ere – sünnitama, ilmale tooma; looma; muretsema, hankima, omandama; tekitama, põhjustama

parō, āvī, ātum, āre – valmistama, tegema, valmistuma, korraldama; hankima, soetama, omandama

parricīda, ae m.f. – lähedase sugulase tapja; mõrvar, roimar; riigireetur

parricīdium, iī n. – lähedase sugulase mõrv; roim, kuritegu

pars, partis f. – osa, jagu; pool; liik; pl. partei; kohustus

particeps, cipis m.f. – osavõtja

partim – osalt

partus, ūs m. – laps

parvus, a, um (comp. minor, us; superl. minimus, a, um) – väike, noor

pāscō, pāvī, pāstum, ere – karjatama

passim – kõikjal, igal pool, laialt

patefaciō, fēcī, factum, ere – avama; avalikuks tegema, paljastama

pateō, tuī, –, ēre – avanema, avatud või ilmne olema; märgatav või nähtav olema; impers. patet – on selge, on ilmne

pater, tris m. – isa; pl. patriitsid, senaatorid;

paterfamiliās ehk familiae – perekonna pea, pereisa

paternus, a, um – isalt päritud, isa-; isa vastu suunatud; isamaa-

patientia, ae f. – kannatus, kannatlikkus

patior, passus sum, patī – kannatama, taluma; lubama, juhtuda laskma

patria, ae f. – isamaa, kodumaa

patricius, iī m. – patriits

patrimōnium, iī n. – isalt päritud vara, pärusvara, omand (kuulus paterfamilias’le ja kandus edasi pärandamise teel)

patrius, a, um – isa-; isalt päritud; isamaa-

patrōna, ae f. – kaitsjanna, soosija

patrōnus, ī m. – kaitsja, patroon (kliendi, vabakslastu suhtes)

patruēlis, is m. – onu- või tädipoeg

patruus, ī m. – lell; onu

paucus, a, um – vähene, mõni

paulō – vähe, veidi, pisut

I paulum – (üsna) natuke, veidi

II paulum, ī n. – natuke, veidi

I paulus, a, um – vähene, väike, pisike

II Paulus, ī m. – Iulius Paulus (jurist)

pauperiēs, ēī f. – vaesus;

pauperiem facere – vaesumist põhjustama

pāx, pācis f. – rahu

peccātum, ī n. – patt, patustus; eksimus, süütegu

pecūlium, iī n. – vara, varandus; täiskasvanud perepojale või orjale majandamiseks antud osa peremehe varast

pecūnia, ae f. – raha

pecūniārius, a, um – raha-, rahaline

pecus, coris n. – kari, kariloom(ad)

Pedius, a, um – Pedius’e

pēierō, āvī, ātum, āre – valevannet andma, valevanduja või vandemurdja olema

pendō, pependī, pēnsum, ere – kaaluma; kaalutlema, arutlema; hindama, austama; (välja) maksma; taluma, kannatama, (karistust) kandma

penes praep. c. acc. – juures; poolel

penitus – sees, seest, sisse; täiesti, täielikult

per praep. c. acc. – läbi, kaudu

peraequē – täiesti võrdselt, ühesuguselt

percipiō, cēpī, ceptum, ere – saama, koguma

percutiō, cussī, cussum, ere – lööma, põrutama

perdō, didī, ditum, ere – hukutama, hävitama; raiskama; kaotama

peregrē – väljasmaal, võõrsil; võõrsile

peregrīnus, a, um – võõras, välismaine; võõramaalastesse puutuv, võõramaalaste-; subst. peregrīnus, ī m. – võõramaalane, kodanikuõigusteta elanik

pereō, iī, itum, īre – kaduma, hukkuma, hävima

perfectus, a, um – täiuslik, täielik; täis-; suurepärane

perficiō, fēcī, fectum, ere – valmistama; täide või lõpule viima, teostama; täiustuma

perhibeō, buī, bitum, ere – pakkuma; ütlema, avaldama

perīculōsus, a, um – (häda)ohtlik, kardetav, riskantne

perīculum, ī n. – katse, proov; oht, risk; süüdistus, kohtuprotsess

perītus, a, um – vilunud, kogenud, asjatundlik;

iūris perītus – õiguse ja seaduste tundja, jurist

permaneō, mānsī, mānsum, ēre – püsima, jääma; edasi kestma

permisceō, miscuī, mistum, ēre – segama, segamini ajama, korratusse viima

permittō, mīsī, missum, ere – lubama, möönma

permūtātiō, ōnis f. – vahetus, muutus

perniciēs, ēī f. – hukatus, häving; hävitamine

perniciōsus, a, um – hukatuslik, hävitav, kahjulik, ohtlik

perōrō, āvī, ātum, āre – üksikasjalikult selgitama, ette kandma, esitama, kõnet lõpetama

perpetrō, āvī, ātum, āre – teostama, täide viima, sooritama; lõpule viima

perpetuus, a, um – alatine, igavene, jääv, püsiv; üldine, üldkehtiv

perrumpō, rūpī, ruptum, ere – läbi murdma, sisse tungima; jagu saama, ületama, nurja ajama

persecūtōrius, a, um – tagastamist või taastamist taotlev

persequor, secūtus sum, sequī – (püsivalt) järgnema; (kohtulikult) jälitama; üles otsima, taotlema, püüdlema; tegelema; kätte maksma; jätkama; teostama

persevērō, āvī, ātum, āre – visalt püsima; pidevalt jätkama; püsiv olema, edasi kestma

persōna, ae f. – isik, isiksus; osa, roll; seisund

pertineō, tinuī, –, ēre – ulatuma, puutuma, tegemist olema; kaasa aitama

perveniō, vēnī, ventum, īre – tulema, saabuma; jõudma; osaks saama või langema

perversus, a, um – väär, ebaõige; halb, paha, tige

pēs, pedis m. – jalg

pestis, is f. – katk, pahe, hukatus, häda

petō, īvī (iī), ītum, ere – taotlema; paluma

Petrōnius, iī m. – T. Petronius Arbiter (rooma satiirikirjanik, keiser Nero soosik)

philosophus, ī m. – filosoof

pietās, ātis f. – kohusetunne; vagadus, jumalakartlikkus; armastus; õiglus; halastus

pignus, noris n. – pant; tagatis, tõend

piscis, is m. – kala

piscor, ātus sum, ārī – kala püüdma, kalastama

pius, a, um – jumalakartlik, vaga; kohusetruu; Antoninus Pius (Rooma keiser 138-161)

placeō, cuī, citum, ēre – meeldima; otsustama; impers. placet on soovitav, arvan, suvatsen

placitum, ī n. – arvamus

plācō, āvī, ātum, āre – rahustama, lepitama

plāga, ae f. – löök, hoop; vigastus, haav; õnnetus

plānē – tasaselt; selgesti; täiesti, üsna, täielikult; muidugi

Platō, ōnis m. – Platon

plēbēius, a, um – plebeilik, lihtrahvalik; lihtne, madal, tähtsusetu; subst. plebeius, ī m. – plebei

plēbiscītum, ī n. – plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus

plēbs, plēbis f. – pleebs, lihtrahvas

plēnus, a, um – täis, täidetud; rikkalik; rohke, arvukas; täielik, terve

plērumque – enamasti, harilikult, tavaliselt

plērusque, plēraque, plērumque – (haril. pl.) suurem osa, enamik, väga paljud

plōrō, āvī, ātum, āre – kisa tõstma, valjusti nutma, ulguma, halisema

plūrālis, a, um – mitmuslik

plūrimus, a, um – suurem osa, väga palju, väga suur; tähtsaim

I plūs – adv. enam, rohkem, suuremal määral

II plūs, plūris n. – enam, rohkem, suurem osa

pluvius, a, um – vihma-

pōculum, ī n. – peeker, karikas; jook, joomine; mürgikarikas või -jook;

poculum dare – mürgitama

poena, ae f. – karistus, trahv; (kahju)tasu

poenālis, e – karistuslik, karistus-

polīticus, a, um – poliitiline, riiklik, polisega seotud

polliceor, citus sum, ērī – ennast pakkuma, kohustuma, lubama, tõotama

polluō, luī, lūtum, ere – määrima, reostama; teotama, rüvetama

Pompēius, a, um – Pompeius’e

pondus, deris n. – kaal

pōnō, posuī, positum, ere – panema, paigutama, asetama

pontifex, ficis m. – (ülem)preester

Poppaeus, a, um – Q. Poppaeus Sabinus’e

populāris, e – kohalik, kodumaine, rahva-, rahvale määratud

populāriter – (liht)rahva kombel, lihtsalt; rahvale meelepäraselt

populus, ī m. – rahvas; kogukond; rahvastik

porrō – edasi; edaspidi; siis aga, teisest küljest

porta, ae f. – värav; uks

portō, āvī, ātum, āre – kandma, viima, vedama

portus, ūs m. – sadam; värav, uks ( = domus)

positiō, ōnis f. – positsioon, seis, asend

positīvus, a, um – seadustatud, kehtestatud; positiivne

possessiō, ōnis f. – valdus, valdamina

possessor, ōris m. – valdaja

possideō, sēdī, sessum, ēre – valdama, oma valduses pidama

possum, potuī, posse – võima, suutma, suuteline olema

post praep. c. acc. – pärast; taga, taha

posteā – pärast seda, hiljem, seejärel, edaspidi

posteaquam – pärast seda kui

posterus, a, um (comp. posterior, ius; superl. postrēmus, a, um) – järgmine, järgnev

posthāc – pärast seda, seejärel, hiljem; edaspidi

postlīminium, iī n. – kojutulekuõigus (koos endiste õiguste taastamisega); ennistamine, taastamine

postmodum – varsti pärast seda, pärastpoole, hiljem

postquam – pärast seda kui, hiljem kui

postulātiō, ōnis f. – nõudmine, nõue, kaebus, hagi

postulō, āvī, ātum, āre – nõudma, paluma, nõuet esitama

potēns, entis adi. – suuteline, võimeline; tugev, mõjukas; valitsev

potentia, ae f. – jõud, võim

potentiōrēs, um m. – ülikud

potestās, ātis f. – jõud, võim, riigivõim, amet

potior, ius – parem, eelistatav; adv. potius – rohkem

praecēdō, cessī, cessum, ere – ees minema, ees olema, ületama

praecellō, –, –, ere – silma paistma, silmapaistev olema; ületama, üle ulatuma, domineerima

praeceptiō, ōnis f. – õpetus, eeskiri; pretseptsioon (varandusest osasaamine enne selle laialijagamist)

praeceptum, ī n. – eeskiri, juhis, korraldus, käsk

praecipiō, cēpī, ceptum, ere – ette kirjutama, käsku andma, korraldust tegema; soovitama

praecipitō, āvī, ātum, āre – alla tõukama või paiskama; alla langema või kukkuma; alla sööstma

praecipuē – esijoones, eriti, eelistatavalt

praeclārus, a, um – silmapaistev, suurepärane, tore, eriline

praedicō, āvī, ātum, āre – avalikult kuulutama, teada andma, ütlema; ennustama

praedium, iī n. – maaomand, krunt, maatükk

praeex(s)istō, (s)titī, –, ere – enne olema, olema, olemas olema

praefectus, ī m. – prefekt, ülem, juhataja (c. gen. või dat.); asehaldur, asevalitseja; väejuht

praeferō, tulī, lātum, ferre – ees kandma või hoidma; eelistama; ennetama; avaldama

praeiudicium, iī n. – kohtu eelotsus; eelmine kohtuotsus; otsustav näide või eeskuju

praelium, iī n. = proelium

praemūniō, īvī, ītum, īre – kindlustama, kaitsma

praenōmen, minis n. – eesnimi

praepotēns, entis adi. – väga mõjukas või tähtis; kõikvõimas

praescrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – ette või peale kirjutama; määrama, korraldama, käskima

praescrīptum, ī n. – ettekirjutus, eeskiri; määrus, korraldus

praesēns, entis adi. – juures-, kohalolev, -viibiv

praesentia, ae f. – kohalolek, kohalviibimine

praeses, sidis m.f. – hoidja, juhtija, ülem; provintsi asevalitseja, asehaldur

praesideō, sēdī, sessum, ēre – eesotsas olema, valitsema (c. dat.)

praesidium, iī n. – kaitse, abi, toetus; vahend, abinõu, viis; vahipost, kaitsesalk; kindlus

praestābilis, e – suurepärane, oivaline

praestāns, antis adi. – silmapaistev, suurepärane, erakorraline, ilus

praestō, stitī, stitum, āre – parem olema; ees seisma; põhjustama, (hoolde) jätma; kohustust täitma, sammama, tasuma tekitatud kahju

praesum, fuī, esse – eesotsas olema, juhtima (c. dat.)

praesūmō, sūmpsī, sūmptum, ere – ette võtma

praeter praep. c. acc. – mööda, piki; peale, välja arvatud; hoolimata; adv. mööda; peale, välja arvatud

praetereā – peale selle; pärast (seda), edaspidi, tulevikus; edasi

praetereō, īvī (iī), itum, īre – mööda minema, mööduma, kaduma; ennetama, ületama; tundmatu või teadmatu olema; mainimata või tähele panemata jätma

praetextus, a, um – purpurpalistusega, -triibuga

praetor, ōris m. – preetor, kohtunik (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusmõistmise alal)

praetōrium, iī n. – keisri kaardivägi; asehalduri ametiruum

praetōrius, a, um – preetori-, preetorisse puutuv

precārium, iī n. – kasutusleping (asi antakse igakülgseks kasutamiseks õigusega seda igal ajal tagasi nõuda)

premō, pressī, pressum, ere – rõhuma, suruma, pressima; koormama; rusuma

pretium, iī n. – (ostu)hind, väärtus

prīdem – ennemalt, ammugi

prīdiē – eelmisel päeval

prīmō – esmalt, esialgu, alguses

prīmum – esiteks, esmalt, algul

prīmus, a, um – esimene, eesmine; väljapaistev, peamine

prīnceps, cipis m. – juht, valitseja, imperaator, prints

prīncipālis, e – esimene, esialgne; peamine, tähtsaim; preetori-; printsepsi-, vürstlik

prīncipāliter – eelkõige, esmajoones, peamiselt; otse, vahetult

prīncipātus, ūs m. – printsepsi amet, printsipaat (Vana-Rooma varane keiserlik valitsus)

prīncipium, iī n. – algus, päritolu; põhialus; põhimõte

prior, ius – endine, varasem, eelmine

prīstinus, a, um – endine, vana, möödunud

prius – varem, esialgu; pigem, parem, ennem

prīvātē – eraviisiliselt, privaatselt

prīvātim – eraviisiliselt

prīvātus, a, um – era-, isiklik, privaatne

prīvīgna, ae f. – kasutütar, võõrastütar

prīvīgnus, ī m. – kasupoeg, võõraspoeg

prō praep. c. abl. – ees, ette; poolt, kasuks, eest, kaitseks; asemel

probābiliter – tõenäoliselt, ilmselt

probō, āvī, ātum, āre – proovima, katsuma; heaks kiitma, nõustuma; õigeks tunnistama; tõestama, tõendama, väitma; kinnitama

probus, a, um – väga hea; aus, korralik, kohusetruu, tubli, viisakas

prōcēdō, cessī, cessum, ere – esile või välja tulema, tungima; määrama, kehtestama, sätestama; edasi liikuma, minema; jätkama; asuma

procerēs, um m. – ülikud, aadel, ülemkiht

prōcīnctus, ūs m. – lahinguvalmidus; lahingu olukord;

in procinctu – lahingukorras, lahingus

prōclāmō, āvī, ātum, āre – hüüdma, karjuma; välja kuulutama, teatama; kinnitama

prōcōnsul, ulis m. – ase-, prokonsul, asevalitseja provintsis

prōcreātiō, ōnis f. – sigitamine; sünnitamine, ilmale toomine

prōcreō, āvī, ātum, āre – ilmale tooma, sünnitama; põhjustama, tekitama, esile kutsuma

prōcūrō, āvī, ātum, āre – korraldama, juhtima; hoolitsema

procurrō, cucurrī (currī), cursum, ere – edasi jooksma; esile või välja sööstma; välja ulatuma; välja tõmbama, haarama

prōdigus, ī m. – pillaja, raiskaja

prōdō, didī, ditum, ere – edasi andma; teada andma; osutama, nimetama

proelium, iī n. – lahing, võitlus

profānus, a, um – ebapuhas, roojane, rüve; jumalavallatu, nurjatu; pühitsemata

profectīcius, a, um – kodust lähtuv, (tütrele) isa poolt määratud

profectiō, ōnis f. – ärasõit, teeleminek; päritolu

prōfectus, ūs m. – edu, kordaminek

prōferō, tulī, lātum, ferre – ette, välja või edasi kandma; avaldama; nimetama, mainima; laiendama, avardama; pikendama

professiō, ōnis f. – teadaanne, kuulutus; avalik ülestunnistus, ametlikud andmed; (eri)ala, elukutse, amet

professor, ōris m. – professor

proficīscor, fectus sum, ficīscī – teele asuma; välja sõitma; väljuma, tulenema, lähtuma

prōfluēns, entis adi. – voolav

prōfluō, flūxī, fluxum, ere – välja või esile voolama; tulenema, võrsuma

prōgnātus, a, um – sündinud, põlvnev, pärinev

prohibeō, buī, bitum, ēre – keelama, takistama, eemale tõrjuma

prohibitus, a, um – keelatud, taunitud

proinde – seetõttu, seepärast, niisiis; just nagu

prōlegomena, ōrum n. – sissejuhatus, sissejuhatav käsitlus

prōlētārius, iī m. – proletaarlane (rooma vabade kodanike alamasse klassi kuuluv isik, kelle ainsaks riigile kasulikuks varaks on ta lapsed)

prologus, ī m. – eessõna, proloog

prōmineō, minuī, –, ēre – ületama; levima

prōmittō, mīsī, missum, ere – minna, vabaks laskma; lubama, tõotama; kinnitama

prōmulgō, āvī, ātum, āre – välja kuulutama, teatavaks tegema, kehtivaks kuulutama

pronepōs, pōtis m. – lapselapselaps (poeg)

proneptis, is f. – lapselapselaps (tütar)

prope adv. (comp. propius; superl. proximē) – lähedal, juures; praegu; peaaegu; täpselt; praep. c. acc. juures, lähedal; sarnaselt

prōpēnsus, a, um – kalduv; soosiv; ülekaalus olev; lähedane

propinquus, a, um – lähedane; suguluses olev; subst. propinquus, ī m. – sugulane

prōpōnō, posuī, positum, ere – välja panema; avaldama, esitama

prōpositus, a, um – avalikult välja pandud, kätte antud

propriē – eraldi, omaette; eriti; ainsana; õieti

proprietās, ātis f. – omandiõigus, omand, iseloomuomadus

proprius, a, um – oma, isiklik, era-, eri, spetsiaalne

propter praep. c. acc. – pärast, tõttu, põhjusel

proptereā – sellepärast, seepärast

prōspiciō, spēxī, spectum, ere – ette vaatama; hoolt kandma; silmas pidama

prōsum, fuī, prōdesse – kasulik olema, tuluks tulema

prōtegō, tēxī, tēctum, ere – katma, varjama; kaitsma

prōvidentia, ae f. – ettenägelikkus, ettevaatlikkus; hoolitsus

prōvidus, a, um – ettenägelik, ettevaatlik

prōvincia, ae f. – provints; Põhja-Itaaliast ja Kagu-Galliast koosnev maa-ala

prōvocātiō, ōnis f. – väljakutsumine (rahvakoosoleku, senati või kohtu ette)

proximus, a, um – kõige lähedasem; äsjane, viimane, eelmine

prūdēns, entis adi. – ettenägelik; teadlik, kogenud; tark, arukas

prūdentia, ae f. – teadmised, tarkus, asjatundlikkus; ettenägelikkus, arukus, elutarkus

pūbēs, beris adi. – täiskasvanud, täisealine

pūblicē – riiklikult, avalikult, ametlikult; riigi või avalikkuse huvides

Pūbliciānus, a, um – Publicius´e

pūblicō, āvī, ātum, āre – (vara) konfiskeerima; riiklikuks omandiks muutma

pūblicum, ī n. – avalikkus, avalik koht, tänav

pūblicus, a, um – avalik, riiklik

pudeō, duī, ditum, ēre – häbenema

pudor, ōris m. – häbitunne; südametunnistus, au, ausameelsus

puella, ae f. – tüdruk, tütarlaps

puer, erī m. – poiss, laps

puerīlis, e – lapse-, poisi-

pūniō, īvī, ītum, īre – karistama

pūrē – puhtalt; selgelt; loomulikult; rikkumatult; täiuslikult, täielikult

putā – näiteks

putō, āvī, ātum, āre – arvama, pidama, lugema, hindama

quā – kust kaudu, kus; kuidas, mil viisil

quadrāgēsimus, a, um – neljakümnes

quadrāgintā – nelikümmend

quadrāns, antis m. – veerand, veerand assi

quadrupēs, pedis m.f. – neljajalgne (loom)

quadruplum, ī n. – neljakordne summa

quae –vt quī, quae, quod

quaerō, quaesīvī (iī), quaesītum, ere – otsima; tahtma; mõtlema, käsitlema; küsima, uurima; teada saama; saama; nõudma

quaestiō, ōnis f. – küsimus, palve, kohtulik uurimine, ülekuulamine

quaestor, ōris m. – kvestor (kõrgem finantsametnik, varahoidja)

quālis, e – milline; nii nagu

quāliscumque, quālecumque – milline tahes

quāliter – nii nagu, just nagu, nõnda kui

quam – kui

quamdiū – kui kaua; nii kaua kui

quamquam – kuigi, ehkki

quamvīs – kuigi, ehkki

quandō – millal, mis ajal

quandōque – kunas tahes, iga kord kui; kunagi, ükskord

quantitās, ātis f. – suurus, hulk, arv

I quantum adv. – nii palju kui, kuivõrd

II quantum, ī n. – kui palju; kui vähe; mis hinnaga

quantus, a, um – kui suur, kui väike; kui palju, kui vähe

quārē – mille kaudu, millest; mispärast, mistõttu; seepärast, seetõttu (lause alguses)

quārtus, a, um – neljas

quasi – just nagu, nagu, samuti kui

quattuor – neli

-que (liitub eelneva sõnaga) – ja; ka, samuti

quemadmodum – mil moel, kuidas; nagu

queror, questus sum, querī – kaebama, kurtma, halama

quī, quae, quod – kes, mis; see kes, see mis; keegi, mingi

quia – sest et, seepärast et

quibus – dat. ja abl. pl. sõnast quī, quae, quod

quīcumque, quaecumque, quodcumque – kes tahes, mis tahes, igaüks

quīdam, quaedam, quiddam (subst.) ja quoddam (adi.) – keegi, mingi, mõni

quidem – küll

quīlibet, quaelibet, quidlibet (subst.) ja quodlibet (adi.) – kes tahes, mis tahes, igaüks

quīn – ometi, isegi, koguni; miks ei; ilma et, et

quīngentēsimus, a, um – viiesajas

quīnque – viis

quīnquennium, iī n. – viisaastak, viie aastane ajavahemik

quīntus, a, um – viies

Quirīnālēs, ium m. – Quirinuse (Romuluse) preestrid

Quirīnus, ī m. – Quirinus (sabiini päritoluga jumal, Marsi, Romuluse, Ianuse ning Augustuse epiteet)

Quirīs, ītis m. (gen. pl. –ium ja -um) – kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik)

quis, quid – kes, mis; keegi, mingi

quisquam, quidquam (quicquam) – keegi, mingi, miski

quisque, quaeque, quidque (subst.) ja quodque (adi.) – kes tahes, igaüks, iga

quisquis, quaequae, quidquid (quicquid) (subst.) ja quodquod (adi.) – kes iganes, mis tahes

quīvīs, quaevīs, quidvīs (subst.) ja quodvīs (adi.) – kes tahes, mis tahes, igaüks

quō – kuhu; kus

quoad – kui kaugele; kuni, kui kaua

I quod – seepärast et; nimelt et

II quod – vt quī, quae, quod

quōdammodo – teatud v mingil viisil, kuidagi

quom arh. = cum

quōmodo – kuidas, mil viisil

quōniam – sest et, seepärast et, kuna

quoque – ka, samuti

quōrum – gen. pl. sõnast quī, quae, quod

quotannīs – iga aasta, igal aastal

quotiē(n)s – kui mitu korda

rādix, dīcis f. – juur

rādō, rāsī, rāsum, ere – maha või puhtaks kraapima, pühkima, kustutama

rapīna, ae f. – röövimine

rapiō, rapuī, raptum, ere – kaasa haarama, ära võtma või viima, röövima, rüüstama

ratiō, ōnis f. – arutlus, kaalutlus; plaan, viis; mõte, mõtlemine, mõistus, tarkus; argument, põhjus; tõestus, järeldus;

ratiōnem habēre – arvestust pidama

ratum, ī n. – seaduslik kehtivus

ratus, a, um – välja arvutatud, kindlaks määratud

rēbus – dat. ja abl. pl. sõnast rēs, reī f.

recēdō, cessī, cessum, ere – taanduma, loobuma, vabanema; eemalduma, eralduma

recipiō, cēpī, ceptum, ere – tagasi tooma või viima; tagasi saama; säilitama; võitma; vastu võtma, saama, lubama; vastu võtma, võõrustama, puhkama; kaebust vastu võtma

reclāmō, āvī, ātum, āre – vastu karjuma, protesteerima, vastu vaidlema

recōgnōscō, nōvī, nitum, ere – uuesti teada saama või meelde tuletama

recompēnsāti ō, ōnis f. – maksmine, tasu

recompēnsō, āvī, ātum, āre – tasuma, hüvitama

rēctē – õigesti, hästi; õnnelikult; otse

rēctitūdō, dinis f. – õiglus, kindlameelsus, ausus

rēctor, ōris m. – juht, valitseja

rēctum, ī n. – õiglus, tõde

rēctus, a, um – õige; korra- või reeglipärane, loomulik, lihtne; õiglane, aus

recuperō, āvī, ātum, āre – tagasi saama

recūsō, āvī, ātum, āre – tagasi lükkama või tõrjuma; ära ütlema, keelduma; vastu väitma, protesti esitama

reddō, didī, ditum, ere – tagasi andma või tooma, tagastama; ära või üle andma, tasuma, hüvitama; esitama; välja saatma või andma

redigō, ēgī, āctum, ere – teatud olukorda, seisukorda panema või viima, muutma

redimō, ēmī, ēmptum, ere – välja ostma, lunastama; hüvitama

redhibitiō, ōnis f. – tagastamine, tagasi andmine; (müüdut) tagasi võtma

redūcō, duxī, ductum, ere – tagasi juhtima, veest välja tõmbama

refellō, fellī, –, ere – (kedagi) valelt tabama, ümber või tagasi lükkama

referō, rettulī, relātum, referre – tagasi tooma, viima või kandma; märkima; teatama, esitama; andma, tasuma; nimetama;

gratiam referre – tänu avaldama

reficiō, fēcī, fectum, ere – parandama, uuendama, taastama

rēgālis, e – kuninglik, kuninga-; tore

regiō, ōnis f. – (maa)ala, piirkond

rēgius, a, um – kuninglik, kuninga-

rēgnō, āvī, ātum, āre – võimul olema, valitsema

rēgnum, ī n. – (riigi)võim, valitsemine; (kuning)riik

regō, rēxī, rēctum, ere – valitsema, juhtima

rēgula, ae f. – juhis, norm, reegel, kriteerium; mõõt, mõõdupuu

relēgō, āvī, ātum, āre – maalt välja saatma, pagendama

relevō, āvī, ātum, āre – üles tõstma; kergendama; pass. kergendust saama, kosuma, puhkama

religiō, ōnis f. – usund, usk, religioon

religiōsus, a, um – püha, usundiline, religioosne

religō, āvī, ātum, āre – kinni siduma või köitma, kinnitama

relinquō, līquī, lictum, ere – maha jätma, järele jätma; pass. järele, üle jääma

reliquus, a, um – ülejäänud, muu

remaneō, mānsī, mānsum, ēre – kohale jääma; alles või edasi jääma; kestvalt või kindlaks jääma

remedium, iī n. – arstim, ravim

Remus, ī m. – Remus (Romuluse vend)

renūntiō, āvī, ātum, āre – ära v üles ütlema; loobuma

reparātiō, ōnis f. – taastamine, parandamine

repellō, reppulī, repulsum, ere – tagasi tõrjuma või lööma

repentīnus, a, um – ootamatu; uus, äsjane; üksikjuhtudega seotud

reperiō, rep(p)erī, repertum, īre – uuesti v jälle leidma; pass. leiduma, olema; saama, omandama; välja uurima, üles leidma

repetīti ō, ōnis f. – kordamine; tagasi nõudmine

repetō, petīvī (petiī), ītum, ere – tagasi minema, tulema või pöörduma; algust tuletama; taotlema, tagasi nõudma; kordama; otsima

repōnō, posuī, positum, ere – hoidma, säilitama; maha laadima

reposcō, –, –, ere – tagasi nõudma

reprehēnsibilis, e – laitustvääriv

repudium, iī n. – abielu lahutamine

repugnantia, ae f. – vasturääkivus, kokkupõrge; vasturääkivus

reputō, āvī, ātum, āre – arvesse võtma, arvestama; kaalutlema, arutlema, järele mõtlema

rērum – gen. pl. sõnast rēs, reī f.

rēs, reī f. – asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olukord; kohtuasi, protsess; võim; varandus, omand, valdus; tehing, tegu; kasu, tulu;

rēs pūblica – riik; vabariik

rescrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – tagasi kirjutama, kirjalikult vastama

rescrīptum, ī n. – kirjalik vastus; käskkiri; keisri seadusjõudu omav vastus talle lahendamiseks esitatud küsimusele

resecō, secuī, sectum, āre – kõrvaldama, eemaldama

resideō, sēdī, sessum, ēre – kohale, alles, järele jääma, edasi püsima

respectīvē – asjaoludele vastavalt

respiciō, spēxī, spectum, ere – tagasi vaatama; suunatud olema, puutuma, kuuluma; järele mõtlema; ootama, lootma; silmas pidama, arvestama

respondeō, spondī, spōnsum, ēre – vastama, vastust andma

respōnsum, ī n. – vastus; arvamus

respōnsus, ūs m. – vastamine, vastus

restituō, tuī, tūtum, ere – endisele kohale tagasi asetama, taastama, ennistama; tagastama; heastama; tühistama, kehtetuks tunnistama

restitūtiō, ōnis f. – ennistamine, taastamine, uuendamine

restrictīvus, a, um – kitsendav; range, täpne

rēte, is n. – (kala)võrk, noot

retineō, tinuī, tentum, ēre – tagasi hoidma, kinni pidama, säilitama

I reus, a, um – kuritahtlik, kuritegelik

II reus, ī m. – kostja (kohtus); kohtualune, kaebealune; süüdlane; kohustatu

reverentia, ae f. – austus, lugupidamine; aukartus

revertor, revertī (reversus sum), revertī – tagasi pöörduma või tulema

rēx, rēgis m. – kuningas, valitseja;

rēx sacrōrum – preester, ülempreester (vabariigi perioodil teatud preestrite ametinimetus)

Rhēnus, ī m. – Rhenus (Reini jõgi)

rīpa, ae f. – jõe-, ojakallas; merekallas

rīte – õigesti; õiguse järgi

rīvus, ī m. – oja; veerenn, kanal

rīxa, ae f. – riid, tüli

rogātiō, ōnis f. – palve, taotlus; küsimus; seaduseelnõu

rogō, āvī, ātum, āre – tooma, kutsuma; paluma; küsima

Rōma, ae f. – Rooma

Rōmānus, a, um – rooma-

Rōmulus, ī m. – Romulus (Marsi ja Rhea Silvia poeg, Rooma rajaja ning esimene kuningas, jumalustati pärast surma Quirinuse nime all)

rudis, e – töötlemata, toores; arenemata

Rufīnus, ī m. – Iunius Rufinus

rumpō, rūpī, ruptum, ere – (katki või lahti) murdma, purustama; vigastama, rikkuma, hävitama

rūrsus – tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu

rūsticus, a, um – maa-, küla-

Sabīnus, ī m. – Masurius Sabinus (jurist)

sacer, cra, crum – jumalatele pühendatud, püha; neetud

sacerdōtium, iī n. – preestriamet, preestriväärikus

sacrāmentum, ī n. – rahaline tagatis; hagi, protsess

sacrārium, iī n. – tempel; pühade esemete hoiukoht

sacrātus, a, um – pühitsetud, püha; jumalustatud

sacrificium, iī n. – ohver, ohverdamine

sacrum, ī n. – püha ese, pühadus; püha talitus, ohver, ohverdus

saeclum, ī n. = saeculum, ī n. – aastasada, sajand

saepe (comp. saepius; superl. saepissimē) – sageli, tihti

saepiō, saepsī, saeptum, īre – piirama, sulgema; hoidma, kaitsma

saeviō, iī, ītum, īre – raevutsema, märatsema, möllama

saevitia, ae f. – raev, ägedus, metsikus; julmus, karmus

sagāx, ācis adi. – ergas, terane, teravmeelne

sagmen, minis n. – juurtega üleskistud rohututt (selle kandmine tagas saadikutele välismaal puutumatuse)

sāl, salis m. – sool

salicus, a, um – saali-, saalifrankide-

salūs, ūtis f. – tervis, heaolu, hüvang; tervitus

salūtāris, e – tervislik, tervistav; kasulik

salūtō, āvī, ātum, āre – tervitama

salvus, a, um – terve, vigastamata, rikkumata

sanciō, sānxī, sānctum, īre – pühaks kuulutama; kinnitama, kindlaks määrama

sānctiō, ōnis f. – karistusseadus, karistusmäärus; lisatingimus

sānctus, a, um – püha, pühitsetud

sanguineus, a, um – verine; veripunane; punaste okstega puu-, kontpuu-

sanguis, guinis m . – veri; veresugulus, päritolu

sānō, āvī, ātum, āre – ravima, terveks tegema, tervendama; hoolitsema; parandama

sānus, a, um – terve

sapiēns, entis adi. – tark, mõistlik, arukas

sarciō, sarsī, sartum, īre – heaks tegema, hüvitama

sat = satis – küllalt, piisavalt

satisfactiō, ōnis f. – rahuldamine; õiglane hüvitamine või hüvitis; karistamine

scālae, ārum f. – redel

scandō, scandī, scānsum, ere – tõusma; (üles) minema, astuma

scelus, leris n. – kuritegu, roim

schola, ae f. – kool; koolkond; arutlus

scientia, ae f. – teadmine, tundmine; arusaamine, taip, oskus, kunst; teadus(haru)

scīlicet – ja nimelt, muidugi, loomulikult

scindō, scidī, scissum, ere – kiskuma, rebima; jagama

sciō, īvī, ītum, īre – teadma, tundma, mõistma, oskama

scīscō, scīvī, scītum, ere – uurima; määrama, otsustama; üles tähendama või märkima

scītum, ī n. – korraldus, määrus, otsus

scrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – kirjutama

scrīptiō, ōnis f. – kirjutamine; tekst; teos, looming

scrīptor, ōris m. – kirjutaja; kirjanik; autor; koostaja

scrīptūra, ae f. – kirjutamine, kiri; koostamine; dokument; kirjalik testament

sēcēdō, cessī, cessum, ere – ära minema, lahkuma

sēcernō, crēvī, crētum, ere – eraldama;

se secernere – eralduma

secō, secuī, sectum, āre – lõikama, raiuma

secundum praep. c. acc. – vastavalt, kohaselt, järgi

secundus, a, um – teine; jägnev, järgmine; halvem; soodus, õnnelik

secūris, is f. – kirves

sed – aga, vaid, kuid

sedeō, sēdī, sessum, ēre – istuma

sēdēs, is f. – iste, tool; troon; asupaik, koht

sella, ae f. – tool, iste, troon

semel – üks kord; kord, esimene kord; korraga, lõplikult

sēmis, semissis m. – pool assi

semper – alati

sempiternus, a, um – alaline, lakkamatu, pidev; igavene

senātus, ūs m. – senat

senātūsconsultum, ī n. – senati otsus

senectūs, ūtis f. – vanadus, raugaiga

sēnsus, ūs m. – meel, tunne; mõte, tähendus

sententia, ae f. – arvamus, seisukoht; (kohtu)otsus; mõte, tähendus; sisu; lause; sentents, mõttetera

sentiō, sēnsī, sēnsum, īre – tundma, tajuma, märkama; teada, aru saama, mõistma; mõtlema, arvama, pidama

sēparātiō, ōnis f. – eraldamine, lahutamine

sēparātus, a, um – lahus, erinev

sepeliō, pelīvī, pultum, īre – maha matma

septem – seitse

Sēquana, ae m. – Sequana (jõgi Gallias, nüüdne Seine)

sequor, secutus sum, sequī – järgnema; jälgima, järgima

sērō – hilja

servīlis, e – orjalik, orja-, orjuse-;

in servilem modum – piinamisega, piinamise teel

serviō, īvī, ītum, īre – teenima, orjama; kohustusega koormatud olema (c. dat.)

servitium, iī n. – orjus; teene, teenus

servitūs, ūtis f. – kohustus, servituut, orjes; sõltuvus, alluvus, orjus

servō, āvī, ātum, āre – hoidma, kinni pidama, järgima; kaitsma, päästma

servus, ī m. – ori

sēsē = sē – vt suī

sēstertius, iī m. – sesterts (hõbemünt; algselt võrdus 2, 5 assi, hiljem 4 assiga)

sevērus, a, um – julm, halastamatu

sex – kuus

sexāgēsimus, a, um – kuuekümnes

sexus, ūs m. – sugu

sī – kui

sīc – nii, nõnda, sel viisil

sīcārius, iī m. – salamõrvar

siccō, āvī, ātum, āre – kuivatama

sīcut, sīcutī – nii kui, nagu, just nagu

sīgnificō, āvī, ātum, āre – tähistama, osutama, märkima

sīgnum, ī n. – märk, tähis; tunnus; väesalk

sileō, luī, -, ēre – vaikima

sīmia, ae f. – ahv

similis, e – sarnane, taoline

similiter – sarnaselt; samuti kui

simplicitās, ātis f. – lihtsus, lihtsameelsus

simul – üheaegselt, korraga, üheskoos

simulac = simulatque

simulācrum, ī n. – kuju, kujutus

simulatque – niipea kui

sīn – kui aga

sine praep. c. abl. – ilma, -ta

singulāris, e – üksik, ainuisikuline, eraldi

singulus, a, um – üksik, ainus; subst. singulus, ī m. – üksikisik

sinister, tra, trum – vasak(poolne), pahem(poolne)

sinō, sīvī, situm, ere – luba andma, lubama, võimaldama

sive – või kui, ehk kui; või, ehk

sobrīna, ae f. – onu- või täditütar, nõbu

sobrīnus, ī m. – onu- või tädipoeg, nõbu

socer, erī m. – äi, mehe- või naiseisa

sociālis, e – sotsiaalne, ühiskondlik; sõbralik

societās, ātis f. – ühiskond; seltsinguleping; ühendus, ühing, liit

sociō, āvī, ātum, āre – ühendama, liitma, koondama; ühiselt ette võtma; jagama, jaotama

socius, a, um – ühine, ühis-, liidu-; subst. socius, iī m. – seltsiline, liitlane, kaaslane

socrus, ūs f. – ämm, mehe- või naiseema

sodālicius, a, um – preestrite kolleegiumi liikmetega (sodales) seotud, religioosne

sōl, sōlis m. – päike

soleō, solitus sum, ēre – tavatsema, viisiks või kombeks olema, harjunud olema

solidum, ī n. – tervik, kindel põhi

solidus, ī m. – kuldmünt

sollemnis, e – pidulik, pühalik

sollemniter – pidulikult, pühalikult

sollicitē – hoolega; murelikult, ärevalt

Solōn, ōnis m. – Solon (Ateena riigimees, seadusandja ja luuletaja)

solum, ī n. – maa, maapind

sōlus, a, um – ainus, ainuke; üksik, üksildane

solūtiō, ōnis f. – täitmine, tasumine, (ära) maksmine

solūtum, ī n. – mitteseotud, sõltumatu, vaba

solvō, solvī, solūtum, ere – maksma, tasuma, kohustust täitma; vabastama, lahutama, ära võtma

sonticus, a, um – tõeline; tõsine, raske

soror, ōris f. – õde; nõbu

spatium, iī n. – vahe, kaugus; ajavahemik, aeg; vältus

speciālis, e – eri-, spetsiaalne

speciāliter – spetsiaalselt, eriti, eraldi, eriliselt

speciēs, ēī f. – nägemine, pilk, vaade; välimus; nägemus; näivus, näilikkus; kujutlus, mõiste, idee; eeskuju; kuju, kujutis; liik

spectō, āvī, ātum, āre – vaatama, vaatlema, silmas pidama

spernō, sprēvī, sprētum, ere – tagasi lükkama, hülgama

spērō, āvī, ātum, āre – ootama, lootma

spēs, speī f. – lootus; ootamine, ootus; kartus

spīrō, āvī, ātum, āre – hingama; elama

spondeō, spopondī, spōnsum, ēre – pidulikult lubama või tõotama; tagama, käendama

spurius, a, um – väljaspool abielu sündinud; subst. spurius, iī m. – sohilaps, vallaslaps

stadium, iī n. – staadion, võistlusmängude või võidusõiduväljak, jooksurada

statim – otsekohe, viivitamatult

statua, ae f. – (raid)kuju, staatua

statuō, tuī, tūtum, ere – asetama, paigutama; (üles) panema; kindlaks määrama, otsustama

status, ūs m. – seisukord, seisund, olukord

sternō, strāvī, strātum, ere – katma, laotama; kasutamiseks ettevalmistama

stīllicidium, iī n. – (vihma) tilkumine, nõrisema

stīpes, pitis m. – puutüvi, känd

stipulātiō, ōnis f. – sobimus, kokkulepe, (suuline) leping

stipulātus, ūs m. – kokkuleppe sõlmimine; stipulatio sõlmimise protseduur

stipulor, ātus sum, ārī – (suuliselt) kokku leppima; tingimuseks seadma, tingimust esitama

st ō, stetī, statum, āre – seisma, olema; pooldama

Stōicus, ī m. – stoik

strictus, a, um – range, täpne

struō, strūxī, strūctum, ere – üles laduma, kokku panema; korraldama; ehitama; valmistama

studium, iī n. – teadus, stuudium, (tegevus)ala; püüdlus; erapoolikus

stultitia, ae f. – rumalus, taipamatus, sõgedus

stultus, a, um – rumal, taipamatu, mõistmatu

suāviter – mahedalt, leebelt, meeldivalt

sub praep. c. acc. – alla; praep. c. abl. – all, ligi, juures

subeō, iī, itum, īre – alla, vastu, juurde, sisse minema või tulema; enda peale, kanda või teha võtma; osaliseks saama, sattuma, tunda saama;

poenam subīre – karistust kandma

subiciō, iēcī, iectum, ere – alla viskama, heitma, panema; juurde asetama; alistama, allutama; maha jätma; asemele panema, asendama, ümber vahetama; lisama; (üle või kätte) andma, pakkuma; sisendama

subiectiō, ōnis f. – allutamine, alistamine

subiectus, ī m. – subjekt

subigō, ēgī, āctum, ere – alistama, allutama

sublātus, a, um – vt tollō

subnīxus, a, um – toetuv, tuginev; usaldav, kindel

subolēs, is f. – järglane, järelkasv

subscrībō, scrīpsī, scrīptum, ere – allkirja andma, alla kirjutama

subsequor, secūtus sum, sequī – vahetult järgnema

subsum, fuī, esse – all, kõrval, lähedal asetsema; aluseks olema, olema, sisalduma; kohal olema, eksisteerima

substantia, ae f. – olemasolu, olemus; seisund, olek

substitūtiō, ōnis f. – asendamine

succēdō, cessī, cessum, ere – alla, juurde minema, asemele astuma, järgnema

succendō, cendī, cēnsum, ere – tuld alla tegema, põlema panema, süütama

successiō, ōnis f. – (õigus)järglus

sūdor, ōris f. – higi; raske töö, pingutus

sufficiō, fēcī, fectum, ere – (alla) tegema või panema; (üle) andma; küllaldane või piisav olema, jätkuma; sufficit – on küllalt, rahuldab

suffīgō, fīxī, fīxum, ere – külge, kinni lööma, naelutama, kinnitama

suffrāgium, iī n. – hääletamine, hääl, hääleõigus

suī gen., dat. sibī, acc. ja abl. sē – enese, enda, endi

sum, fuī, esse – olema

summa, ae f. – tervik, kokkuvõte, summa

summus, a, um – kõrgeim, ülim, tähtsaim

sūmō, sūmpsī, sūmptum, ere – (endale) võtma, omandama; vastu võtma, ette võtma; kinnitama

sūmptuōsus, a, um – kulukas, kallis

super praep. c. acc. – peale, üle, kohale; edasi; ajal; välja arvatud; enam, rohkem; praep. c. abl. ülal; jooksul, ajal; kohta, suhtes; adv. peal, ülal, kohal, peale selle, välja arvatud; siis; enam, rohkem

superficiēs, ēī f. – ehitis, hoone, kinnisvara; hoonestusõigus

superī, ōrum m. – taevaelanikud; jumalad

superior, ius – ülemine; vanem; tugevam; endine

superō, āvī, ātum, āre – välja või esile ulatuma; ületama, üle olema

superpōnō, posuī, positum, ere – asetama, (peale) panema

supersum, fuī, esse – üle või järele jääma; olemas olema

supervacuus, a, um – liigne, tarbetu; asjatu, kasutu

suppleō, plēvī, plētum, ēre – täiendama

supplicium, iī n. – karistus, surmanuhtlus; tapmine, hukkamine

suppōnō, posuī, positum, ere – alistama, allutama; esitama, ümber vahetama

suprā praep. c. acc. – kohal, peal, ülal(pool), üle; adv. ülal(pool), enne, varem, peale selle

suprēmus, a, um – ülim, kõrgeim

surdus, a, um – kurt

I suscipiō, cēpī, ceptum, ere – toetama; enese peale võtma, ette võtma, üritama, alustama; taluma, kannatama; vastama

II suscipiō, ōnis f. – kahtlus

sustineō, tinuī, tentum, ēre – vastu pidama, taluma

suus, a, um – tema, nende (oma)

tabelliō, ōnis m. – dokumendikirjutaja või -koostaja, notar

tabula, ae f. – laud, tahvel; kirjutus- või arvutustahvel; loend, nimestik; ürik, leping

taceō, cuī, citum, ēre – vaikima, vait olema

tacitus, a, um – vaikne, vaikiv

tāliō, ōnis f. – kättemaks, talioon, võrdse tasumine võrdsega

tālis, e – niisugune, selline

tam – nii, niivõrd; niipalju

tamen – siiski

tametsī – ehkki, kuigi; muidugi, siiski, kuid

tandem – viimaks, lõpuks; ometi, siis

tangō, tetigī, tāctum, ere – puudutama, puutuma

tantum – ainult, vaid; nii, niipalju

tantumdem n. – niisama palju, sama suur hulk

tantus, a, um – nii suur, tähtis või arvukas, nii tugev; nii väike või tühine

Tartuēnsis, e – tartu-

tē – acc. ja abl. sõnast tu

tēctum, ī n. – katus, lagi; maja, elamu

tēlum, ī n. – sõjariist, relv; oda, mõõk

temperō, āvī, ātum, āre – mõõtu pidama, mõõdukas olema; hoiduma

tempestās, ātis f. – aeg, ajavahemik

temporālis, e – tähtajaline, mööduv

tempus, poris n. – aeg, ajastu

tendō, tetendī, tentum (tēnsum), ere – juhtima, suunama; ulatama, ulatuma; andma; püüdma; toetuma

teneō, tenuī, tentum, ēre – kohustama, siduma, hoidma, omama, suunama; aru saama, mõistma; (meeles) pidama

tener, era, erum – õrn, leebe, hell

ter – kolm korda

terminō, āvī, ātum, āre – piiristama; piirama; lõpetama

terminus, ī m. – piir; tähtaeg; lõpp

terra, ae f. – maa; pinnas; muld; maakoht

tertius, a, um – kolmas

Tertulliānus, ī m. – Q. Septimus Florens Tertullianus (kristlik kirjanik ja jurist)

testāmentārius, a, um – testamentlik, testamendijärgne

testāmentum, ī n. – testament

testātiō, ōnis f. – tunnistamine; vande andmine; pärandamine

testātor, ōris m. – pärandaja, testeerija

testātus, ī m. – testamendi teinud isik, pärandaja

testimōnium, iī n. – tunnistus, tõendus

testis, is m.f. – tunnistaja

testor, ātus sum, ārī – testamenti tegema, pärandama; tunnistajaks kutsuma; tunnistama

theātrum, ī n. – teater, teatrihoone

thē(n)saurus, ī m. – peitvara; varandus

theologia, ae f. – teoloogia, usuõpetus

tīgnum, ī n. – palk, latt

timor, ōris m. – kartus, hirm

toga, ae f. – tooga (Rooma kodanike pealisrõivas)

togātus, ī m. – toogakandja; Rooma kodanik

tolerābilis, e – talutav

tollō, sustulī, sublātum, ere – üles tõstma, eemaldama, kõrvaldama, kaotama, tühistama;

in crucem tollere – risti lööma

tormentum, ī n. – piinariist; piinamine

torqueō, torsī, tortum, ēre – pöörama, väänama; piinama; välja uurima

tot – niipalju, nii palju(d)

totaliter – täielikult, täiesti

tōtus, a, um – terve, kogu, kõik

tractātus, ūs m. – (rahvusvaheline) leping

tractō, āvī, ātum, āre – vedama, tõmbama; juhtima, valitsema; puudutama, mainima; tegelema; uurima, arutlema

trāditiō, ōnis f. – üleandmine

trādō, didī, ditum, ere – üle andma, valdusse jätma; välja andma, reetma; jutustama

trālātīcius, a, um – üle või edasi kantud, ümberpaigutatud

tranquillus, a, um – vaikne, rahulik

trāns praep. c. acc. – üle, sealpool

trānscendō, scendī, scensum, ere – üle ronima, üle astuma

trānseō, iī, itum, īre – üle, mööda, edasi minema, mööduma

trānsferō, tulī, lātum, ferre – üle kandma, üle andma

trānsigō, ēgī, āctum, ere – lõpule viima, lõpetama

trānsmittō, mīsī, missum, ere – edasi, mööda minema või jooksma

trānsversus, a, um – põiki või risti olev või minev

trecentēsimus, a, um – kolmesajas

trecentī, ae, a – kolmsada

trēs, tria – kolm

tribūnus, ī m. – tribuun, triibuse vanem

tribuō, buī, būtum, ere – andma, jagama, määrama

tribūtum, ī n. – (riigi)maks, andam; and, annetus

trīgintā – kolmkümmend

trinoctium, iī n. – kolm järjestikkust ööd

tripartītus, a, um = tripertītus, a, um – kolme ossa jaotatud, kolmest osast koosnev

trīstitia, ae f. – kurbus, süngus, tusasus

triumvirātus, ūs m. – triumviraat (kolmemehekolleegium või -valitsus); triumviriamet

trucīdō, āvī, ātum, āre – maha raiuma või lööma, tapma, surmama

tū, tuī – sina

tum – siis, seejärel, pärast seda

tunc – siis, sel ajal

turba, ae f. – rahvamurd, hulk, jõuk

turbō, āvī, ātum, āre – korratusse või segadusse ajama; häirima

turpis, e – alatu, inetu, näotu, häbistav

turris, is f. – torn, linnus

tūtēla, ae f. – eestkoste; valve, kaitse; hooldamine

tūtor, ōris m. – eestkostja, hooldaja; kaitsja, soosija

tuus, a, um – sinu (oma)

tyrannus, ī m. – ainuvalitseja, türann

ubī – kus

ubinam – kus siis, kus küll, kus

ubīque – kõikjal, igal pool

ūllus, a, um – mingi, mingisugune

Ulpiānus, ī m. – Domitius Ulpianus (jurist)

ultimus, a, um – äärmine, viimane

ultrā praep. c. acc. – üle; sealpool, kaugemal; adv. edasi, kaugemal(e)

umquam = unquam

unde – kust, kust kohast

ūndēvīcēsimus, a, um – üheksateistkümnes

ūnilaterālis, e – ühekülgne

ūnitās, ātis f. – ühtsus, üksmeel

ūniversālis, e – üld-, üldine

ūniversim – üldiselt, üldse; ulatuslikult

ūniversitās, ātis f. – tervik; kogukond, ühiskond, riik; ülikool, universiteet

ūniversus, a, um – kõik, kogu, terve

unquam – millalgi, kunagi

ūnus, a, um – üks

ūnusquisque, ūnaquaeque, ūnumquodque – igaüks üksikult, igaüks, iga üksik

urbānus, a, um – linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv

urbs, urbis f. – linn; Rooma; linna elanikkond

ūrō, ussī, ustum, ere – põletama

ūsque – kuni

uspiam – kusagil; kuidagi

ūsūcapiō, ōnis f. – igamine, aegumise alusel omandamine

ūsufrūctuārius, iī m. – kasutusvaldaja

ūsus, ūs m. – kasutamine, tarvitamine; kasutamisõiguse omandamine igamise teel; komme; vajadus, tarvidus; läbikäimine; abielu

ūsusfrūctus, us m. – kasutusvaldus, viljakasutus(õigus)

ut, utī – adv. kuidas, nagu, kui; conct. et, selleks et, nii et; ehkki, olgugi et; sellest ajast kui; (kartust väljendavate verbide järel) et mitte, et ei

uter, utra, utrum – kumb, kes, keegi, mingi kahest

uterque, utraque, utrumque – kumbki, mõlemad

ūtilis, e – kasulik; kehtiv; sobilik

ūtilitas, ātis f. – kasu, tulu

ūtor, ūsus sum, ūtī – kasutama, tarvitama, rakendama (c. abl.)

utpote – nimelt

uxor, ōris f. – (abielu)naine, abikaasa

uxōrius, a, um – abielunaisele kuuluv, naise-

vacātiō, ōnis f. – vabadus; vabastamine; puhkus;

vacatio legis – ajavahemik seaduse väljakuulutamisest selle kehtimahakkamiseni

vacca, ae f. – lehm

vacillō, āvī, ātum, āre – ebakindel olema

vacō, āvī, ātum, āre – tühi või vaba olema; pühenduma

vādō, –, –, ere – astuma, minema, kõndima

vae – oh häda! kahjuks!

valdē – tugevasti, väga; küll, kindlasti

valeō, luī, litum, ēre – terve olema; kehtima, maksma, jõus olema

validus, a, um – tugev, kindel; mõjukas

varius, a, um – erinev, mitmesugune, vahelduv

-ve (liitub eelneva sõnaga) – või, või ka

vectīgal, ālis n. – rent; riigimaks; tulu, sissetulek

vehemēns, entis adi. – äge, vali

vehiculum, ī n. – sõiduk, vanker

vel – või

vēlōciter – kiiresti

velut = velutī – nii nagu, nagu näiteks, just nagu

vēna, ae f. – soon, veresoon, veen

vēnātiō, ōnis f. – jaht

vēnditiō, ōnis f. – müük, müümine

vēnditor, ōris m. – müüja

vēndō, didī, ditum, ere – müüma

venēficus, ī m. – mürgisegaja, mürgitaja

venēnum, ī n. – mürk

venia, ae f. – luba; teene, vastutulek

veniō, vēnī, ventum, īre – tulema, saabuma

vēnus, ī m. – müük; vēnum īre – müüma

verberō, āvī, ātum, āre – vitstega peksma, piitsutama, lööma

verbum, ī n. – sõna

vēritās, ātis f. – tõde, õiglus, ausus

vērō – aga, ent; isegi; tõesti, tõepoolest

versor, ātus sum, ārī – viibima, olema; põhinema; kuuluma, esinema

vertō, vertī, versum, ere – pöörama, pöörduma; ümber pöörama, muutma

I vērum – tõeliselt, tõepoolest; aga, kuid; vaid

II vērum, ī n. – tõde

vērus, a, um – tõeline, õige

Vestālis, e – Vesta preestrinnale omane; subst. Vestalis, is f. – Vesta neitsi, Vesta preestrinna

vester, tra, trum – teie (oma)

vestīgium, iī n. – jalatald; jalajälg, jälg, märk; asukoht, paik

vestīmentum, ī n. – riietusese

vestis, is f. – rõivas, rõivastus

veteres, um m. – esivanemad

vetō, tuī, titum, āre – keelama

vetus, teris adi. – vana; endine, kunagine

via, ae f. – tee, tänav; õigus teatud kohast läbi sõita ja käia ning karja ajada

vīcīnus, ī m. – naaber

–, vicis f. – osa, funktsioon, seisund; jõud

victima, ae f. – ohvriloom

victōria, ae f. – võit

vidēlicet – on ilmne, selge; ilmselt, kindlasti, loomulikult; nimelt

videō, vīdī, vīsum, ēre – nägema; pass. näima

vigilia, ae f. – (öine) valve, valvekord

vigilō, āvī, ātum, āre – ärkvel või valvel olema

vīgintī – kakskümmend

vigor, ōris m. – jõud, tugevus

villa, ae f. – maja, ehitis, hoone, mõis, talu; küla

vīmen, minis n. – (paju)vits

vinciō, vīnxī, vīnctum, īre – siduma, aheldama; kohustama; piirama, kinni hoidma; ümbritsema

vincō, vīcī, victum, ere – võitma

vinculum, ī n. – side, ahel

vindex, dicis m.f. – kaitsja, vastutuse võtja (legis actio per manus iniectionem puhul – isik, kes astub välja kostja kaitseks ja vabastab ta hageja “käest”, võttes endale kogu vastutuse)

vindicātiō, ōnis f. – kaitse alla võtmine, õiguslik kaitse, vabastamiskepiga asja puudutamine; vindikatsioon, omandi valdusse tagasinõudmine, valduse ennistamise taotlemine

vindicō, āvī, ātum, āre – omaks nõudma, nõudmist avaldama, endale omistama, vinditseerima; kaitsma; karistama, kätte maksma

vindicta, ae f. – vabastamiskepp (millega preetor vabastatavat orja vabastamise märgiks puudutas); vabastamine, päästmine; karistus, kättemaks

vīnum, ī m. – vein

violenter – vägivaldselt, metsikult

violō, āvī, ātum, āre – kahjustama, vigastama, rikkuma; rüvetama

vīpera, ae f. – rästik, madu

vir, virī m. – mees; täiskasvanu; abikaasa, abielumees; inimene

virēs – nom. ja acc. pl. sõnast vīs, - f.

virga, ae f. – oks, vits, vemmal

virgō, ginis f. – neiu, neitsi, tütarlaps

viribus – dat. ja abl. pl. sõnast vīs, - f.

virīlis, e – mehe-, mees-

virtūs, ūtis f. – tublidus, voorus, täius, vaprus

vīs, – f. – jõud, võim, tugevus; vägivald, rünnak; mõju, tähendus

viscus, ceris n. – sisikond; sisemus

vīta, ae f. – elu, elamine

vitium, iī n. – viga, eksimus, puudus, süü, pahe

vītō, āvī, ātum, āre – vältima

vitricus, ī m. – kasuisa

vīvō, vīxī, vīctum, ere – elama

vīvus, a, um – elav, elus

vix – vaevu, vaevalt

vixdum – vaevalt küll, niipea kui

vocātiō, ōnis f. – kutsumine

vocō, āvī, ātum, āre – kutsuma, nimetama

volō, voluī, velle – tahtma

volucris, is f. – lind, tiivuline

voluntās, ātis f. – tahe, tahtmine, soov, püüdlus

vōs, vestrī (vestrum) – teie

vōtum, ī n. – tõotus(palve); soov, igatsus, arvamus

voveō, vōvī, vōtum, ēre – tõotama; pühendama; soovima

vōx, vōcis f. – hääl, hüüdmine

vulgāriter – lihtsalt, rahvapäraselt; labaselt, valimatult

vulgō – suures hulgas; kõikjal, igal pool; üldiselt; avalikult

vulgus, ī n. – rahvas, lihtrahvas, pööbel

vulnerō, āvī, ātum, āre – haavama, vigastama, solvama

vultus, ūs m. – näoilme, pilk, nägu

---

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin